Aadu Lüüs

Allikas: Vikipeedia
Aadu Lüüs

Aadu Lüüs (16. november 1878 Vana-Antsla vald, Võrumaa – 12. veebruar 1967 Stockholm) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Professor A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.[2] Lüüs õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust Tartu ülikooli, mille lõpetas 1907. aastal cum laude.[3] Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks Laiusel ja Võrus ning siirdus siis Riiga, kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909–1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.[2]

1919. aasta sügisel valiti dotsendi kohustetäitjaks lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures ning Tartu Ülikooli lastekliiniku juhatajaks.[2] Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.[1] 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.[4]

1944. aastal lahkus ta Rootsi. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur Ernst Jõesaare loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega.[5]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses professor Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.[2] Aadu Lüüs oli Eesti Lastekaitse Ühingu asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.[viide?]

1901. aastal liitus ta Eesti Üliõpilaste Seltsiga ja oli selle esimees 1906–1911. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.

Ta oli muu hulgas Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi asutaja ja pikemat aega selle esimees[4]. 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.[2] Arstide Koja liige.[viide?] Ta oli Eesti Arstide Seltsi Rootsis liige, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatuse liige ja auliige.

Prof[2] A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Lastekliinik, 2012. Lastekliiniku üldisi arengujooni. Tartu Ülikooli Kliinikum. Vaadatud 14.07.2012.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938
  3. Eesti biograafiline leksikon, 1926–1929. Tartu: Loodus, lk 295.
  4. 4,0 4,1 Vaga, A., 1940. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, lk 192.
  5. Mälestusmärk A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]