Mine sisu juurde

Manipuleerimisega toimetulek

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Mõjutamine suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)

Manipuleerimine on nii agressiivse kui alistuva käitumise eriliik inimestevahelistes suhetes, mille abil tekitatakse (ja ka saavutatakse) endale vajalik kasu otseste surveavaldustega või kaudsete mõjutusvahenditega, hoolimata teiste osapoolte kahjustamisest.

Manipulaatorit määratletakse kui isikut, kes rakendab, kasutab ja/või kontrollib ennast ja teisi kui asju.

Manipulaatori vastandiks on inimene, kes hindab nii ennast kui oma kaaslasi isiksuste või subjektidena, kellest igaühel on oma, ainukordne potentsiaal – nende tegelik mina.

Humanistliku psühholoogia vaatenurgast on oluline aidata nii teistel kui endal jõuda enesetunnetuseni, eneseteostuseni ja iseseisvuseni.[1]

Manipuleeriva käitumise kujunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Peetakse võimalikuks, et manipulaatorid vajavad domineerivat käitumist oma sisemise alaväärsustunde leevendamiseks. Aluseks võib olla ise minevikus kogetud alavääristamine vm manipulatsioon.

Manipuleerimine on juba varases eas ebateadlikult omandatud käitumine endale vajaliku tulemuse saamiseks.

Nt mõne aasta vanune võib pai näo teha ja flirtivalt silmi pööritada: "Issi, ostame jäätist, onju?" Kõrvaltvaatajal on siin kerge ära tunda alistuvat manipuleerimist. Teine sama vana laps viskub väikse mudelauto saamiseks poe põrandale pikali ja karjub täiest kõrist: "Tahan seda autot, tahan, tahan..." – ilmekas agressiivne manipulatsioon.

Manipuleerimine õnnestub enamikul lastel ja kinnistub, muutudes toimetulekustrateegiaks.[2]

Seetõttu manipuleerib mõningates olukordades teadlikult või ebateadlikult ka enamik täiskasvanuid.

Uuringud[3] näitavad, et enamik manipulaatoreid sageli või tavaliselt

  • on konfliktis iseendaga (F. Perls)
  • ei usalda teisi inimesi, ka võivad mitte suuta armastada teisi inimesi[4]
  • tunnevad end maailmas abituna, kardavad lähedasi vastastikuseid suhteid[5][6]
  • püüavad saavutada kõigi teiste heakskiitu kõiges (A. Ellis)
  • intiimsuhtes suhtuvad teise inimesse kui objekti, kui vahendisse[7]
  • realiseerivad selle kaudu kompenseerimata võimupüüet[8] (A. Adler)
  • ei talu määramatust, st ei talu riski, mida toob teiste üle kontrolli kaotamine
  • ei talu tihedat kontakti teistega, lähedust, avatud suhteid, teiste tundeid.[1]

Peetakse võimalikuks, et manipulaatorid vajavad domineerivat käitumist oma sisemise alaväärsustunde leevendamiseks. Aluseks võib olla ise minevikus kogetud alavääristamine vm manipulatsioon.[1]

Manipulaatori tüüpiline käitumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Manipulaator

  • pingutab, et omada võimalikult täielikku kontrolli teiste inimeste ja sündmuste üle
  • jätab olulise info enda teada
  • teeb vihjeid
  • üldistab üksikuid situatsioone
  • endas vigu ei näe, leiab süüdlase väljastpoolt
  • on suurepärane eneseõigustaja
  • oma negatiivseid tundeid teistele projitseerides süüdistab ja alavääristab
  • kasutab topeltlõkse, nimetades nii teiste poolt pakutud algset lahendust kui ka sellele vastupidist lahendust valeks
  • mistahes faasis katkestab kõneluse järsult ja lahkub seletusi andmata.[1]

Manipulaatori tundemärgiks on oma tegelike tunnete varjamine. Tegemist on võit-kaotus situatsiooni lahendusega, kus manipuleerija eesmärgiks on ise võita, jättes teise kaotajaks. Seetõttu kasutab manipulaator varjamist, valetamist, jõudu, sundimist, ülemvõimu näitamist, teise tahtega mitte arvestamist, "ässitamist", demagoogia eri vormide kaudu teiste inimeste mõtete kaudset kujundamist endale sobivaks. Kõigi nende käitumiste puhul, ükskõik mis vormis, on tegemist teise vaba tahte maha surumisega, selle enda omale sobivaks vormimisega.[3]

Manipulatsiooni tehnikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Manipulaator kasutab oma tahtmise saavutamiseks teise osapoole tundeid (ebakindlus, süütunne jm) suhtlusvahendi abil, mida nimetatakse emotsionaalseks söödaks.[9][10]

Manipulaator on otsekui osav pillimees, kes puudutab kaasinimeste enesearmastuse pillikeeli. Kord toob ta oma sõnade ja käitumisega esile nende voorused, kord rõhutab puudusi. Meelitamine ja etteheited kallutavad teist osapoolt sageli käituma manipulaatori poolt varjatult soovitud viisil. Vahel kasutab manipulaator ka topeltsõnumeid, mis esialgu tunduvad komplimendi või tunnustusena, veidi hiljem aga vastupidi – irooniana, salvamisena.

Kui teine osapool emotsionaalselt reageerib, on ta manipulatsiooni "konksu alla neelanud" ja selle mõjul valmis tegema ka asju, mida ta muidu ei teeks. "Söödaks" on inimeseks olemise juurde kuuluvad põhiväärtused nagu headus, osavõtlikkus, kaastunne ("...Sa ju nii hoolid teistest inimestest! Palun tee..."), õiglus, ilu / täiuslikkus, samuti lapsed, naiselikkus ja mehelikkus ning seksuaalsus üldisemalt. Kuid "sööda" olemuseks võib olla ka apelleerimine teise osapoole negatiivsetele mõtetele ja tunnetele: hirmudele, süütundele, ahnusele või kadedusele (sh armukadedusele).

Manipuleerimiseks kasutatakse demagoogia võtteid, alistuva ja agressiivse käitumise eri vorme.

Alistuva käitumisega manipuleerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Alistuv manipulaator võib käituda mitmeti, levinumaid käitumisviise iseloomustatakse piltlike nimetustega märter, nõrguke (ka puujalg), paipoiss (ka yes-man) ja erak[11]. Kirjanduses[2][12][13] on välja toodud alistumiskäitumiste mõnevõrra laiem repertuaar:

  • nn märter leiab mistahes situatsioonis põhjuse kannatada. Sellega tekitab ta teistes kaastunnet, mis hiljem muutub süütundeks (aitan, kuid olukord ikkagi ei lahendu) ja seejärel juba vihaks. Märter ise võib ennast sellistes olukordades isegi mugavalt tunda, sest on saanud järjekordse kinnituse, kui ebaõiglane on elu. Selles olukorras pole mõtet märtrile kaasa tunda, sest nii saaks ta kinnitust, et elu on taas kord olnud tema vastu ülekohtune. Parem on teda aktiivselt kuulata, kaudselt juhtides teda mõtlema sellest, mida ta ise peaks olukorra lahendamiseks ära tegema. (Mida siis sina tahad? Mida sul selleks vaja on? Mida täpselt sa minult ootad?) Meis kõigis on teatud osa märtrit. Kuid kui inimene jääb sellise käitumise lõksu, siis muutub see probleemiks nii talle endale kui teistele, sest mida rohkem teda abistada, seda võimsamaks probleem läheb.
  • nn nõrgukesel (puujalal) on tavaliselt üks ala, mida ta ei saa. Näiteks ei saa ta kõige erinevamatel põhjustel õigeks ajaks kohale tulla või kui on hakanud viina võtma, ei saa järele jätta. Osavõtlikud kaaslased teevad sel juhul nõrgukese eest töö ära, kusjuures tagajärjeks on nõrgukese käitumismustri kinnistumine. Juhul, kui nõrgukese "äpardustele" enam keegi ei reageeri, võivad tal ilmneda ka somaatilised haigused, mis viitavad millegi puudusele.
  • nn kahtlustaja (negativist) väljendab pidevalt oma usaldamatust. Ta pole millegagi nõus, takistab positiivse suhtumise kujunemist ja uute ideede esiletulekut. Kasuks tuleb, kui vähendada temaga silmsidet ja talle vaid lühidalt sõna anda.
  • nn enda eri staatusesse jätmine. Selline inimene võtab mugava positsiooni (sees-väljas piiril), näiteks otsustamise ajal peab ta tihti ära käima.
  • nn lilleke ehk yes-man on inimene, kes ei ütle kunagi "ei ", ei ütle ära. Vastused "Jah, muidugi, ma hakkan kohe tegema…" jätavad temast esialgu reipa ja meeldiva mulje, kuid kuna ta annab üha uusi lubadusi, ei saa ta õieti midagi tehtud. Vananevast lillekesest saab märter.
  • nn kiire lepitaja, kes ei salli konflikte. Ta tuleb vahele, viib inimesed lahku, ei lase probleeme selgeks rääkida. Tema mõtteviis "pole vaja lahendada" leiab kergesti järgijaid.

Agressiivse käitumisega manipuleerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Agressiivne manipulaator käitub nagu[2][12][13] :

  • nn jutupaunik (nimetatud ka monopoliseerijaks, lobisejaks) räägib kogu aeg, seejuures ennast korrates, ja tüütab kaaslased surmani ära. Ta võib olla kas närvilise vahelesegaja või enesenäitaja tüüpi. Oluline on tunnustada vaitolekut. Ka liidri otsene neljasilmakontakt temaga ja rühmale sellise liikme olemasolust vihjamine võivad aidata. Mõnikord aitavad ka rääkimise piirangud (1 minut vms).
  • nn esineja, kes hakkab tegutsema kohe või liiga kiiresti, ilma, et süveneks. Ta on omamoodi võluv ja võib olla teatud rühmategevustes ametliku juhi lemmikuks.
  • nn agressiivne abistaja ehk kõigi eest hoolitseja. Ta pakub seda abi, mis tal on (küpsiseid, soovitusi jpm). See on viha pööramise viis.
  • nn asjatundja, kes väljendab hoiakut, et tema teab. Ta eksponeerib oma teadmisi, rääkides pikalt ja põhjalikult mõnest suhtluspartneri arvates ebaolulisest teemast või detailist. Tavaliselt rahuneb ta tunnustuse peale maha.
  • nn sõdalane, kes kipub kogu aeg vaidlema. Enda arvates võitleb ta tõe ja õiguse eest. Juba kaks sõdalast võivad suuremas grupis moodustada näiteks vihkajate alagrupi. Sel juhul nad kas käivad oma arvamuse kõvahäälselt välja, eitavad teiste poolt öeldut või vaikivad.

Nii alistuv kui agressiivne käitumine võimaldab oma tahtmise saamiseks manipuleerida teiste inimestega, kuid kahjustab suhteid. Samas on oma peensusteni lihvitud "nippe" mugav kasutada. Teadvustades oma manipulatsiooni viise ja nende kaugemaid negatiivseid tagajärgi on võimalik manipuleerimist vältida.

Toimetulek manipulatsiooniga

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui suhtlemise käigus selgub, et üks osapool püüab teist osapoolt panna tegema midagi, mida teine muidu ei teeks, on tegemist manipulatsiooniga.

Manipuleerimisega toime tulemise eelduseks on oluline

  1. märgata ja teadvustada manipuleerimist,
  2. reageerida.[3]

Manipulatsioonidega toimetulekuks soovitatakse järgmisi võtteid.[14][15]

  1. Sellel, kes mõistab, et temaga manipuleeritakse, on kõigepealt vaja toime tulla oma emotsionaalsete reaktsioonidega: ärevusega, oma rumaluse märkamisega, kahju- või süütundega, ärritusega või lootusetusega, sest kõik need tunded raskendavad enesekehtestamist ja soodustavad manipuleerimise (provotseerimise) "lõksu" kinni jäämist.
  2. Järgnevalt tuleb enda jaoks sõnastada, milles manipulatsioon seisnes, ja väljendada seda teisele osapoolele ümbersõnastuse vormis ("Nagu ma aru saan, sa soovid...")
  3. Teise poole seletuste kuulamisel kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid, et manipulaator oma taotlusi selgemalt väljendaks.
  4. Sõnastada suhtlemise käigus ilmnenud tundeid, et maandada tekkinud pingeid ja negatiivseid emotsioone (Kui sa ikka ja jälle pakud mulle seda…, mille kohta ma olen öelnud, et ma seda ei soovi, tunnen ma ennast tühja kohana. Sa justkui kasutad mind mannekeenina, kelle peal aktiivset müüki harjutada!)
  5. Olles teadlik oma tegelikest vajadustest ja eesmärgist, konfronteeruda enda ärakasutamise püüdega kehtestaval viisil (nt kolmeosalise mina-sõnumi ja käiguvahetuse vormis). Vajadusel kasutada mõnd vastumanipuleeerimistehnikat, nt rikkis grammofoni / katkise plaadi tehnikat (vt äraütlemine)[15] Neid tehnikaid on veelgi, kuid kuivõrd nad manipuleerimist ei lõpeta ega suhteid manipulaatoriga paremaks ei muuda, ei ole õiget põhjust neid soovitada.[11]
  6. Võtta teise poole suhtlustaktika eraldi teemana kõneks.
  7. Kui võimalik, kutsuda teist poolt arendama sõbralikumaid suheteid ja otsima ühist lahendust (vt probleemilahendamine) – tehes sel viisil teisest poolest enda (kasvõi ajutise) liitlase.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Shostrom, E.L. (1997). Kuidas ära tunda manipulaatorit. Ilo. ISBN 9985571290.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Bogdanoff, M., Elbaum, P.L. (1978). Role Lock: Dealing with Monopolizers, Mistrusters, Isolates, Helpful Hannahs, and Other Assorted Characters in Group Psychotherapy. International Journal of Group Psychotherapy 28(2): PubMed. Lk 247-262. ISBN 10.1080/00207284.1978.11491610. {{raamatuviide}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Доценко Е. Л. (1997). Психология манипуляции: феномены, механизмы и защита. Moskva: ЧеРо, МГУ.
  4. ↑ Fromm, E. (1994). Escape from Freedom.
  5. ↑ Haney, C, Banks, W. C, Zimbardo, P. G. (1973). Interpersonal dynamics in a simulated prison. International J. of Criminology and Penology, 1973, 1. Lk 69–79.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Berne, E. (1996). Transactional Analysis in Psychotherapy. Condor Books.
  7. ↑ Freud A. (1948). The ego and the mechanisms of defence. Hogarth Pr.
  8. ↑ Bursten, B. (1973). Man-manipulator: A psychoanalitic view. New Hawen: YaleUniversity Press.
  9. ↑ Guilar, J.D. (2001). The Interpersonal Communication Skills Workshop: A Trainer's Guide.
  10. ↑ Cialdini, R.B. (2014). Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika. ISBN 9949409551.
  11. ↑ 11,0 11,1 Hango, K. (2010). Mis on manipuleerimine ja kuidas sellele vastata (PDF). Director, 10. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2019. Vaadatud 15. aprillil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
  12. ↑ 12,0 12,1 Tubbs, S.L. (1988). A Systematic Approach to Small group Interaction. NY: Random House.
  13. ↑ 13,0 13,1 Jacobs,E.E., Harvill, R.L., Masson, R.L. (1988). Group Counseling. Strategies and Skills. Cole Publishing Company.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  14. ↑ Lacey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar.
  15. ↑ 15,0 15,1 Smith, M. (2004). Kui ütlen ei, tunnen end süüdi. Väike Vanker.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Manipuleerimisega_toimetulek&oldid=6314652"