Läti majandus

Allikas: Vikipeedia
Läti majandus
Valuuta euro (EUR)
Majandusaasta kalendriaasta
Kaubandusorganisatsioonid EL, WTO, OECD ja teised
Statistika
SKT 39,725 mld $ (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Tööpuudus 9,4% (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Välismajandus
Eksport 11,39 mld eurot (2017)
Ekspordiartiklid puit ja puittooted, masinad ja seadmed, metalltooted, tekstiiltooted, toiduained
Peamised ekspordipartnerid  Leedu, 17,6%
 Eesti, 11,5%
 Venemaa, 10,7% (2017)
Import 14,03 mld eurot (2017)
Impordiartiklid masinad ja seadmed, keemiatooted, kütus, sõidukid
Peamised impordipartnerid  Leedu, 17,4%
 Saksamaa, 11,4%
 Venemaa, 10,6% (2017)

Läti majandus on avatud majandus Euroopa Liidu siseturul. Sel on tihedad sidemed ka Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. Pärast 2008.–2010. aasta finantskriisi on majandus taastunud: 2011–2013 kasvas SKT aastas enam kui 4%, mis oli märgatavalt üle EL-i keskmise.

Läti on WTO liige 1999. aastast ja Euroopa Liidu liige 2004. aastast. Läti sai euroala liikmeks 2014. aastal ja OECD liikmeks 2016. aastal.

Sisemajanduse kogutoodang[muuda | muuda lähteteksti]

2007.–2010. aasta üleilmne finantskriis põhjustas Lätis majanduskriisi. SKT kukkus 2009. aastal umbes 18%, mis oli üks suurimaid SKT langusi aasta jooksul.[3] SKT hakkas taastuma 2010. aasta keskpaigas, 2011. aastal kasvas see Läti statistikaameti andmetel juba 5,5%. Enim kasvasid ehitussektor (12,4%), tootmine (11,7%), kaubandus (8,7%) ning transport ja logistika (8,0%).[4] SKT ületas kriisieelse taseme 2017. aastal.

Tööstuse tootmismaht ületas 2013. aastal 2009. aasta mahtu 22% võrra ning toodete eksport vedas kasvule ka siseturu kommertsteenuste, jaekaubandus- ja ehitussektori. Viimastel aastatel on nende sektorite osakaal majanduse kasvus suurenenud, samas kui nõrk ekspordinõudlus 2013. ja 2014. aastal on aeglustanud tööstussektori kasvu.

Eurostati andmetel moodustas Läti ostujõu pariteedi järgne SKP elaniku kohta 2010. aastal 55%, 2011. aastal 60% ja 2015. aastal 64% Euroopa Liidu keskmisest.[5]

Läti SKT 1995–2017, 2010. a. hindades
Läti 1995.–2017. a SKT 2010. aasta hindades (mld eurot) ja SKT muutus (%), allikas Eurostat


Läti ja Euroopa Liidu SKT reaalkasv 2006–2017, allikas Eurostat

Võrreldes naaberriikidega oli IMF-i andmetel Läti SKP elaniku kohta 2016. aastal jooksevhindades 14 062, Leedus 14 892, Eestis 17 786, Rootsis 51 124 dollarit ning Venemaal 8945 ja Valgevenes 4989 USA dollarit.[6]

Riigieelarve[muuda | muuda lähteteksti]

Läti eelarve tulud pärinevad maksudest, lõivudest, muudest maksetest ja välisabist (peamiselt EL-i fondid).


Riigieelarve tulud ja kulud 2010–2015 (mld eurot), allikas Läti rahandusministeerium

Maksusüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis on kehtestatud 15 maksu.

  1. Üksikisiku tulumaks määraga 20–31,4%. Kapitalitulud on maksustatud ühtlase maksumääraga 20%.
  2. Ettevõtte tulumaks määraga 20%, reinvesteeritud kasum on maksuvaba.
  3. Maamaks määraga 0,2–3%.
  4. Käibemaks tavamääraga 21%.
  5. Aktsiis alkohoolsetele jookidele, tubakatoodetele, naftatoodetele, gaasile, karastusjookidele ja kohvile ning e-sigarettide täitevedelikule.
  6. Tollimaks.
  7. Loodusvarade maks.
  8. Hasartmängumaks maksumääraga 10%.
  9. Sotsiaalkindlustusmaks määraga 35,09%, millest tööandja maksab 24,09% ja töövõtja 11%. Sotsiaalkindlustusmaksule on kehtestatud ülempiir 55 000 eurot aastas.
  10. Elektrimaks 1,01 eurot / 1 megavatt-tunni kohta.
  11. Mikroettevõtete maks maksumääraga 15% mikroettevõtetele käibega kuni 40 000 eurot. Eesmärk on anda mikroettevõtetele soodustust tööjõumaksudelt.
  12. Mootorsõiduki kasutusmaks, mille määr sõltub mootori kubatuurist.
  13. Maks ettevõtluses kasutatavatele bussidele ja teistele inimeste veoks kasutatavatele sõidukitele.
  14. Subsideeritud elektrienergia maks.
  15. Solidaarsusmaks.[7][8]

2018. aasta jaanuarist jõustunud maksureformiga kehtestati astmeline tulumaks, tõsteti sotsiaalkindlustusmaksu 1% võrra ning ettevõtetele kehtestati maksuvabastus reinvesteeritud kasumilt. Sotsiaalkindlustusmaksu tõusust tekkinud tulud suunatakse tervishoidu.

OECD riike võrdleva maksude konkurentsivõimelisuse indeksi järgi on Läti neljandal kohal Eesti, Uus-Meremaa ja Šveitsi järel. Indeks põhineb üle 40 indikaatoril, mis ei mõõda üksnes maksukoormust, vaid ka maksustamise struktuuri.[9]

SSE Riga varimajanduse indeksi järgi oli 2016. aastal varimajanduse osakaal 20,3% riigi SKT-st. Varimajanduse osakaal on vähenemas, kuid see on endiselt suurem kui naaberriikides Eestis ja Leedus (vastavalt 15,4% ja 16,5%). Peamised varimajanduse allikad on ettevõtted, mis varjavad oma tulusid, vältimaks tulumaksu, ning ettevõtted, kes maksavad ümbrikupalka, vältimaks tööjõumakse. Tööstusharude kaupa on varimajanduse osakaal suurim ehitussektoris.[10]

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Toodete ja teenuste eksport kasvas Lätis hüppeliselt 2010–2012 ning see edendas seeläbi majandust märkimisväärselt. 2012. aastal ületas ekspordimaht kriisieelse taseme peaaegu 22% võrra. 2009–2012 kasvas eksport keskmiselt 25% aastas, samas kui import kasvas keskmiselt 23% aastas. Sel perioodil moodustasid peamise osa toodete ekspordi kasvust põllumajandustooted, toiduained ja metallitooted. Märgatavalt kasvas ka puittoodete, masinatoodete, elektrimasinate ja -seadmete ning mineraaltoodete eksport.[11]

Läti peamised kaubanduspartnerid 2016–2017 (mln eurot)

2017. aastal oli Läti väliskaubanduskäive jooksevhindades 25,42 miljardit eurot, mis on 2,81 miljardit eurot ehk 12,4% enam kui 2016. aastal. Ekspordimaht oli 11,39 miljardit eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 10,0%) ja impordimaht 14,03 miljardit eurot (kasv 14,5%). Suurimad kaubanduspartnerid olid Leedu, Saksamaa, Eesti, Venemaa ja Poola.[12]

Kriisi ajal kahanes teenuste eksport vähem kui toodete eksport ning pärast kriisi 2011–2012 kasvas teenuste eksport ühtlaselt. Teenuste positiivne bilanss kattis 2012. aastal 64% negatiivsest kaubandusbilansist ning 2013. aastal tänu negatiivse kaubandusbilansi vähenemisele juba 70%. 2014. aastal kattis teenuste bilanss 77% negatiivsest kaubandusbilansist.[13]

Tööturg[muuda | muuda lähteteksti]

Läti hõivatud-töötud 15–74-aastaste tööjõu hulgas 1996–2017 (1000 inimest) ja SKT 2010. aasta hindades (mld eurot) Allikas Läti statistikaamet

Pärast majanduskriisi on aegamisi kasvanud hõivatute hulk ja paranenud on ka hõivatuse määr. Kui 2010. aastal töötas 850 700 inimest ehk 52% 15–74-aastatest, siis 2015. aastal töötas 896 100 inimest ehk 60,8%.

Alates 2012. aasta neljandast kvartalist on Läti hõivatuse määr ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2017. aasta neljandas kvartalis oli see 0,2% suurem kui Leedus (63,5%), kuid madalam kui Eestis (68,4%).[14]

Negatiivne rändesaldo ja väike sündimus kahandavad tööealise elanikkonna koguhulka ligikaudu 1% aastas.

2017. aasta kolmandas kvartalis oli töötuse määr 8,5%.[15] Töötus on suurem lihttööliste ja maa-elanikkonna hulgas. Pikaajalise töötuse määr jätkab langemist ning on EL-i keskmisel tasemel. Noorte töötus ja mitteaktiivsete noorte (15–24 a) hulk on väiksem EL-i keskmisest.[16]


Läti keskmine brutopalk regiooniti (eurodes) 2009–2017. V.a ettevõtted, kus töötajaid on alla 50. Allikas Läti statistikaamet

2016. aastal sai 21% töölistest miinimumpalka.[16]

Peamine sissetulekute jaotumise ebavõrdsuse näitaja – sissetulekukvintiilide suhte kordaja oli 2016. aastal 6,5, mis ületab EL-i keskmist näitajat, kus suurima sissetulekuga 20% elanikkonnast teenis 5,2 korda enam kui madalaima sissetulekuga 20% elanikkonnast. Sissetulekute ebavõrdsuse näitaja pole Lätis eriti muutunud 2011. aastast saadik.

Ka Gini koefitsient on üks suurimaid EL-is, 2015. aastal oli see 35,4 ning EL-i keskmine 31,0. EL-i kõrgeimate hulgas ollakse ka varade jaotumise ebavõrdsuse poolest.[16]

2016. aasta kolmanda kvartali seisuga töötas riigisektoris 6,60% kõigist töötajatest. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 6,90%.[17]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Teraviljakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta lõpu seisuga oli Lätis üle 83 600 talu, keskmise suurusega 34,8 hektarit, mis on 5,3 hektarit ehk 18% suurem kui 2010. aastal. Keskmine põllumajandusliku maa suurus talu kohta kasvas 2010. aasta 19,6 hektarilt 23,6 hektarini 2015. aastal. Kogu riigi põllumajandusliku maa hulk kasvas sel vahemikul 4,4% ning oli 2015. aastal 1884,8 tuhat hektarit.[18]

Taimekasvatus annab 64% riigi põllumajandustoodangust. 2004. aastal kasvatati teravilja 436 000 hektaril ning 2015. aastal juba 672 000 hektaril, mis on 54% enam.[19] Võrreldes nõukogude perioodiga on teravilja saagikus hektarilt kasvanud 2–2,5 korda.[18]

Läti suurima teraviljaühistu Latrapsi käive oli 2015. aastal 163 miljonit eurot.

Rapsikasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Rapsi keskmine saagikus kasvas 2014. aasta 18,5 tsentnerilt 32,9 tsentnerile hektari kohta 2015. aastal. 2015. aastal kasvas rapsiseemne eksport võrreldes eelmise aastaga 66 400 tonni ehk 39,5%.

Köögiviljad ja muud taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Kartuli all olev maa-ala vähenes 2015. aastal 7,3% ning selle saagikus suurenes 6,1%. 2015. aastal kasvatati 194 900 tonni köögivilju, mis oli 1,9% enam kui eelmisel aastal.

2015. aastal kasvas kaunviljade all olev maa-ala 2,7 korda.

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Piimakari Ķekava lähedal

Loomakasvatus annab 2015. aasta seisuga 36% Läti põllumajandustoodangust. Suurema osa sellest moodustab piimakarjakasvatus, mis annab 25% põllumajandustoodangust.

Piimakarjakasvatuse kasutuses oli 2015. aasta seisuga 840 000 hektarit ehk umbes 50% põllumajanduslikust maast.

2015. aastal toodeti 971 800 tonni piima, mis oli 56 700 tuhat tonni ehk 6,2% enam kui 2013. aastal. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2015. aastal 5812 kilogrammi aastas.[20]

Munade tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal toodeti 698,2 miljonit tonni mune, mis oli 7,7% enam kui aasta varem.

Suurimad munatootjad olid 2015. aastal Balticovo (käive 45,9 miljonit eurot), Putnu fabrika Ķekava (käive 40,8 mln eurot) ja Lielzeltiņi (34,6 mln eurot).

Liha tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal toodeti 85 400 tonni liha, mis oli 1,3% enam kui aasta varem. Lambaliha toodang kasvas 2015. aastal 19,1% ning sealiha toodang vähenes 3,0%.[18]

Kalandus[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal andis kalandussektor 0,7% SKT-st ning selle osakaal on püsivalt vähenemas.

Kalandustoodete osakaal Läti koguekspordist oli 2015. aastal 1,8%. Põhilised eksporditurud olid Euroopa Liit, peamiselt Leedu, Eesti ja Taani (42,5%) ja SRÜ maad, peamiselt Valgevene ja Ukraina (19,6%). 37,9% eksporditi teistesse riikidesse, peamiselt Mauritaaniasse ja Marokosse.

Läti värskele ja külmutatud kalale rakendub Venemaa impordikeeld, mille kehtestas Venemaa Euroopa Liidu riikidele 2014. aasta augustis pärast seda, kui Lääne riigid Ukraina kriisi tõttu sanktsioonid kehtestasid.[21]

2016. aastal hakati kalatooteid eksportima USA-sse, Jaapanisse ja Hiinasse. See ei korva senini veel Vene turu kaotust, kuid neil turgudel on potentsiaali korvata Vene turu kaotus kahe-kolme aasta jooksul.[22]

Suurimad kalandusettevõtted on Baltreids, Zvejnieku saimniecība IRBE, Bradava, Karavela, Verģi ja Brīvais vilnis.

Metsandus[muuda | muuda lähteteksti]

Mets Baldone lähistel

Läti territooriumist on 52% kaetud metsaga, 1927. aastal oli metsaga kaetud üksnes 27% territooriumist. Metsaalade kasvu on oodata veelgi tänu mittepõllumajandusmaade kinnikasvamisele ning ka alade sihilikule metsastamisele.

Valdavad on männi- ja kuusemetsad. Metsaaladest hõlmavad okaspuud 55%, kask 30%, hall lepp 7% ja pappel 4%. Enne 1940. aastat istutati peamiselt mändi, Läti NSV ajal peamiselt kuuske. Seetõttu on tänapäeval palju 50–90-aastasi männimetsi ja 30–50-aastasi kuusikuid. Puude juurdekasv on 16,3 miljonit m3 aastas.[23]

Aasta 1923 1935 1949 1961 1973 1983 1990 2000 2005 2010
Metsaga kaetud ala % 27 27 30 38 40 43 49 50 51 52

Üksnes 69% aastasest juurdekasvust võetakse maha, seega metsavarud kasvavad. Suurim metsaomanik on Läti riik, kelle metsi haldab riigile kuuluv aktsiaselts Latvijas Valsts Meži. Riigile kuulub 1,6 miljonit hektarit metsamaad, millest metsi on 1,41 miljonit hektarit.[24]

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal oli Läti tööstustoodangu kogumaht 2 625,146 miljonit eurot,[25] 64% sellest eksporditi.

2017. aastal kasvas tööstustoodangu maht eelmise aastaga võrreldes 8,5%.[26]

Tööstustoodangu kasvu toetas soodne areng välisturgudel, kus euroala majandus on 2007. aastast pidevalt kasvanud. Tööstustoodangu eksport kasvas 2016. aastal 10,8%, sealhulgas eksport euroalale kasvas 26,1%.[27]

██ Osakaal tööstuse kogutootmismahust
██ Osakaal tööstustööliste arvust

Tööstustoodang valdkonniti osakaalud tootmismahu ja töötajate arvu järgi (%), 2015, allikas: Läti majandusministeerium

██ Ekspordiosakaal

Tööstusvaldkondade ekspordiosakaalud (%), 2015, allikas: Läti majandusministeerium

Puidutööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Puidugraanulitehas Gulbene lähedal

Puidutööstus on Läti suurim tööstusharu, 2015. aastal oli selle osakaal 27,1% tööstuse kogutoodangust. 64% puidutööstuse toodangust eksporditakse, seega moodustab see suurima osa riigi koguekspordist. Puidutööstuses töötab 2015. aasta seisuga umbes 52 000 inimest ja seda teenindavates sektorites on hõivatud veel enam kui 30 000 inimest.[28]

Puidust kasutatakse ära peaaegu kõik tootmisjäägid: saepurust ja laastudest toodetakse puidugraanuleid ja puitbriketti. Läti on Euroopa Liidu suuruselt kolmas puidugraanulite tootja Saksamaa ja Rootsi järel ning suurim puidugraanulite eksportija. Riigi suurim puidugraanulite tootja on Latgran, kellele kuulub kuus tehast. 2015. aastal ühines Latgran Eesti ettevõttega Graanul Invest ja kontsernist sai Euroopa suurim puidugraanulitootja.[29]

Suurimad puidutööstusettevõtted on Latvijas Finieris (suurimaid vineeritootjaid maailmas; tootmisüksused Lätis Riias, Rezeknes ja Kuldigas; tütarettevõtted Soomes, Eestis ja Leedus; 2015. aasta käive oli 196 miljonit eurot); Kronospan, Kurekss, Stora Enso Latvija, Verems, Gaujas Koks, Pata AB, BSW, AKZ, Kronus, Kokasptrāde Grupp, Latgran ja Jeld-Wen Latvija.

Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Suuruselt teine tööstusharu on toiduainetööstus. See moodustas 2015. aastal 23,5% tööstustoodangust ja andis 5,5% riigi koguekspordist (ekspordiosakaal on kasvamas). Seal töötas enam kui 20% tööstustöölistest.

Kuni 2008. aastani oli sektorile omane kiire investeeringute kasv, kriisi ajal 2009. aastal see aga kahanes 55,2% ja 2010. aastal veel 8,8%. Järgmisel kahel aastal hakkas investeeringute maht taastuma.[30]

Suurimad ettevõtted

  • Latvijas Balzams, Jaunalko, Cēsu alus, Aldaris (alkoholitootjad)
  • Putnu fabrika Ķekava, Lielzeltiņi Balticovo (kanaliha- ja munatootjad)
  • Laima, Staburadze (magusatootjad)
  • Food Union (piimanduskontsern, kuhu kuuluvad Rīgas Piensaimnieks, Rīgas piena kombināts, Rīgas piensaimnieks un Valmieras Piens, ühendus annab tööd umbes 800 inimesele ja selle käive oli 2015. aastal 125 miljonit eurot), Preiļu Siers (piimatooted)
  • Rīgas Miesnieks, Rēzekne lihakombinaat, Kurzemes gaļsaimnieks (lihakombinaadid)
  • Karavela, Gamma-A, Brīvais vilnis (kalatöötlejad)
  • Dobeles Dzirnavnieks, Antaris, Riga Dzirnavnieks (jahutootjad)
  • Aloja-Starkelsen (tärklisetootja)
  • Cido group (mittealkohoolsed joogid)
  • Puratos
  • Spilva (konservitootja)

Metallitööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Metallitööstus on suuruselt kolmas tööstusharu. 2015. aastal andis see 9,1% tööstuse kogutoodangust. 75–80% tööstusharu toodangust eksporditakse. Väliskaubandusstatistika järgi eksporditakse metallitööstuse tooteid üle 100 riiki maailmas ning 73% ekspordist läheb Euroopa Liidu riikidesse.[31]

Keemiatööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiatööstus annab 7,5% tööstustoodangust. Toodetakse kodukeemiatooteid ning tööstuslikke keemiatooteid ja gaase.

Elektroonika ja side[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis toodetakse arvuti komponente, traadita side seadmeid, ehitusseadmeid, elektrimootoreid, droone, 3D-printereid jne. 2015. aasta seisuga eksporditakse 90,9% tööstusharu toodangust ning nende osakaal kogu tööstustoodangust oli 7,1% (2015).[32]

Paberi- ja trükitööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Paberi- ja trükitööstus moodustas 2015. aastal tööstuse kogutoodangust 4,3%. Läti Trükiettevõtete Assotsiatsiooni andmetel tegutseb trükitööstuses 350 ettevõtet, mis annavad tööd 4300 inimesele.[33]

Mootorsõidukite tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis toodetakse laevu, ronge, tänavapuhastusmasinaid, ülikergeid väikelennukeid ja soomustatud iseliikuvaid sõidukeid. Sektori suurus oli 3,6% (2015).

Turbatööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis paikneb 0,4% maailma turbavarudest. Läti on maailmas kaheksandal kohal turbavarudelt inimese kohta – umbes 750 tonni inimese kohta. Suurem osa turbast kasutatakse aianduse tarbeks. 95% turbatoodangust eksporditakse. Tööstusharus töötab umbes 2200 inimest ja hooajal kuni 4000 inimest.[34]

Transiit ja transport[muuda | muuda lähteteksti]

Ventspilsi sadam (2011)

Lätis on kolm rahvusvahelise tähtsusega sadamat – Riia, Ventspils ja Liepaja – ning Balti riikide reisijaterohkeim lennujaam Riias. Transiit ja logistika moodustavad umbkaudu veerandi Läti teenuste ekspordist.

2015. aastal läbis Läti sadamaid peaaegu 70 miljonit tonni kaupa. Laiarööpmeline 1520 millimeetri laiune raudteevõrk võimaldab SRÜ ja Aasia maadele otsejuurdepääsu Läti sadamatele. 2015. aastal transporditi Läti raudteedel 56 miljonit tonni kaupa, millest 87% oli riigi sadamaid läbiv transiitkaup, 3% maismaa transiitkaup ning 10% kohalik kaup.

Regulaarne parvlaevaühendus on Rootsi ja Saksamaaga.

Tähtsaimad maanteed, raudteed, sadamad ja lennujaamad kuuluvad Euroopa Liidu TEN-T võrgustikku. Läti transiidikoridorid kuuluvad ka teistesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, näiteks UN AGR maanteevõrku, AGC raudteevõrku, AGTC, EATL ja OSZD raudteevõrku.

Läti paistab Euroopa Liidus silma liiklussurmade arvu poolest. Läti ei ole küll enam suurima liiklussurmade arvuga riik, kuid on endiselt tagumise kolme hulgas. 2015. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 51,5 liiklussurma miljoni elaniku kohta ning Lätis 94 liiklussurma miljoni elaniku kohta. [16]

Läti transiidikoridor koosneb kolmest TEN-T maantee- ja raudteevõrgustikuga ühendatud sadamast ning kahest nafta- ja ühest naftatoodete torujuhtmest Ventspilsi. Kolm suuremat sadamat tegelevad põhiliselt transiitkauba käitlemisega. Riia sadam ja Ventspilsi sadam on vabasadamad ning Liepaja sadam on osa Liepaja erimajandustsoonist.

Vabasadamates ja erimajandustsoonides tegutsevad operaatorfirmad saavad peale 0% tollimaksu, aktsiisi ja käibemaksu kasutada kuni 80% soodustust ettevõtte tulumaksust ning kinnisvaramaksudest. Sadamad investeerivad aktiivselt tööstus- ja logistikaparkide arendamisse.

Riiklikku poliitikat sadamate arendamises ja opereerimises koordineerib Läti sadamate, transiidi ja logistikanõukogu.

Väiksed sadamad – Skulte, Mērsrags, Salacgrīva, Pāvilosta, Roja, Jūrmala ja Engure – tegelevad peamiselt puidukäitlemise ja kalandusega, suvehooajal tegutsevad ka jahisadamatena.[35]

Läti suurim laevandusettevõte on kaubavedaja A/S Latvijas kuģniecība, mille suurim osanik on 49,94%-ga AS Ventspils nafta.[36]

Lennundus[muuda | muuda lähteteksti]

Air Balticu Boeing 757-200 startimas Riia lennujaamast

Läti rahvusliku lennukompanii airBalticu enamusosanik on Läti riik, 20% aktsiatest kuulub Saksa ettevõtjale Ralf Dietrich Montagu-Girmesele. airBalticu käive oli 2016. aastal 286 miljonit eurot. airBaltic lendab Riia, Vilniuse ja Tallinna lennujaamast.[37]

Energiatööstus[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal moodustas energiasektor 3,1% riigi SKT-st, andes tööd 1,1%-le kogu riigi töötajatest. Energiasektoril on tähtis osa riigi väliskaubanduses – gaas, naftasaadused, küttepuud ja elekter moodustavad olulise osa ekspordist ja impordist.[viide?]

Kõigist väljapoole finantssektorit tehtud investeeringutest moodustasid energiasektori investeeringud 10,6% (2014).

Läti sõltub suurel määral imporditud energiast. Poole imporditavast energiast moodustasid naftatooted, millest omakorda 50–65% moodustas diislikütus.

Gaasi impordiosakaal oli 30–35% imporditavast energiast ja elektriimport 10%.

Energiaekspordist andsid suurima osa küttepuud: 40–50% koguenergiaekspordist, ülejäänu andis elektrienergiaeksport.

Peaaegu kolmandiku (26–31%) tarbitavast energiast kulutab transpordisektor. Sellest 4/5 läheb maanteetranspordi tarbeks.

15–19% energiast tarbib tööstus. Avalik sektor ja teenindussektor tarbib 14–15%, kodumajapidamised 32–37%.

Energia kasutamise efektiivsus on aegamisi kasvanud. Keskmiselt on energiatarbimine viimasel neljal aastal vähenenud iga aasta 0,8%, samas reaalne SKT on kasvanud keskmiselt 4,1% aastas.[viide?]

Elektriturg[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrienergia tarbimine moodustab 8–10% kogu energia tarbimisest. See moodustab olulise osa avaliku ja teenussektori energiatarbest (35–39%) ning tööstuse energiamahukates harudes. Elektrienergia tarbimine moodustab 10–50% metallitööstuse, 48–52% mootorsõidukite ehituse, 47–52% töötleva metallitööstuse, 20–40% tekstiili- ja rõivatööstuse ning 28–36% kummi- ja plastitööstuse kogu energiatarbest.[38]

Läti elektriturul domineerib Latvenergo. Läti on elektrituru kontsentratsioonilt Euroopa Liidus kolmas Küprose ja Malta järel.[16]

Eratarbijate elektriturg avati 2015. aastal, hiljem kui naaberriikides Eestis ja Leedus. Turu avamine ja elektrihinna subsideerimise lõpetamine põhjustas 2015. aastal eratarbijate elektrihinna tõusu 28% ning kerge hinnalanguse 2016. aasta algul.[16]

Eesti-Läti kolmas elektriühendus valmib plaanide järgi 2020. aastaks. Selle ülekandeliin on tehniline eeltingimus, mis võimaldaks Lätil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elektrivõrkudega ning ühtlasi desünkroonida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist.[39]

Elektri tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Lätis toodetakse elektrit peamiselt kohalikest taastuvatest energiaallikatest – enamasti hüdroenergiast.

Riigi elektritootmisvõimsus on 2022 MW. Sellest 92% toodab Latvenergo. Latvenergo tootmisvõimsusest 60,12% toodavad Daugava kaskaadi hüdroelektrijaamad, 39,33% Riia soojuselektrijaamad (TEC-1 ja TEC-2), 0,47% Liepaja soojuselektrijaam ja 0,08% Ainaži tuuleelektrijaam.[40]

Taastuvenergia[muuda | muuda lähteteksti]

Läti on Euroopa Liidus taastuvenergiakasutuse poolest Rootsi järel teisel kohal. Taastuvenergia osakaal on Lätis aegamisi kasvanud: 2004. aastal oli see 32,8% ja 2013. aastal 37,1%. Suurenenud on biomassi kasutamine ja hüdroenergia kasutamise efektiivsus. Umbes 60% Lätis toodetavast elektrist toodetakse taastuvenergiast.[38]

Ehitussektor[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitussektori osakaal riigi SKT-st oli 2015. aastal 5,78%. Sektor on kõikuv ning sõltub suurel määral majanduse üldisest seisust. Üheksa suurimat firmat hõlmavad 16% turust. Suured ehitusfirmad põhinevad valdavalt kohalikul kapitalil, üheksast suurimast ainult üks, Merks (Eesti ettevõtte Merko Ehituse tütarettevõte), põhineb väliskapitalil.

2014. aastal olid Läti suurimad ehitusettevõtted BMGS, Skonto Būve, UPB, Binders, Merks ja Latvijas autoceļu uzturētājs.

Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

2010–2015 töötas 15% kõigist töölistest kaubandussektoris. Sissetulekute taseme kasvades ning tarbijahindade peaaegu samaks jäädes oli kaubandus 2015. aastal üks kiireima kasvuga sektoreid.[41]

Suurimad kaubandusettevõtted olid 2015. aastal käibe järgi Rimi Latvija (785,2 mln eurot), Maxima Latvija (688,8 mln eurot), Samsung Electronics Baltics (291,5 mln eurot), Sanitex (253,4 mln eurot) ja Elagro Trade (148,9 mln eurot).[42]

IT ja telekommunikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Läti suurim tarkvarafirma on Tieto Latvia: 2016. aastal oli selle käive 39,4 miljonit eurot.[43]

2016. aastal oli telekommunikatsioonisektori käive 1084 miljonit eurot, millest 848 miljonit andsid kõned ja internetiühendus.[44] Fiksside turu liider on Lattelecom turuosaga 80%. Lattelecom on ka peamine valguskaabliühenduste pakkuja. 2010. aastal lõppes üleminek analoogtelevisioonilt digitaalsele televisioonile, vabastades 800 MHz sageduse mobiilsideteenuste jaoks.

Lätis tegutseb kolm mobiilsideoperaatorit: LMT, Tele2 ja Bite Latvija. LMT ja Tele2 turuosa on kummalgi umbes 37% (2013).[45]

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Nii sise- kui ka välisturistide arv on alates 2009. aastast kasvanud. 2017. aastal oli majutusasutuste külastajaid 2,58 miljonit, mis oli 11,9% enam kui 2016. aastal.

2016. aastal oli kokku 316 hotelli, neist 10 ehitati viimase aasta jooksul. Samas on vähenenud karavanparklate arv. Välisturiste tuleb enim Venemaalt: 2016. aastal külastas Lätit 208 800 Vene turisti, seega aastane kasv oli 2,5%. Venemaa turistide arv vähenes järsult pärast Vene riigile Krimmi annekteerimise tõttu sanktsioonide kehtestamist 2014. aastal. Kui 2013. aastal külastas Lätit 310 000 Vene turisti, siis 2015. aastaks oli nende arv vähenenud 203 000-ni. Vene turistide arvu vähenemise korvas teiste riikide turistide arvu kasv.

Valdav osa turiste peatub Riias – 80% 2016. aasta ööbimistest. 7,3% peatus Jūrmalas, 1,7% Liepājas, 1,6% Ventspilsis ja 1,1% Daugavpilsis.[46]


Majutusasutuste külastamine 2007–2017 riikide kaupa, allikas Läti statistikakeskbüroo

Finantssektor[muuda | muuda lähteteksti]

Panganduses domineerivad kohalikke kliente teenindavad Põhjamaade pangad. Samas on Läti ka regionaalne finantskeskus Euroopa Liidu välistele (peamiselt Venemaa ja teiste Ida-Euroopa riikide) ettevõtetele ja eraisikutele.[16] Mitteresidentidele kuuluvad 42% hoiustest ja 30% varadest ning neid teenindavad eraldi pangad. Mitteresidentide pangad saavad oma sissetuleku enamasti mitteresidentidele antud laenudelt ja nende aktsiaportfellide teenindamiselt. Mitteresidentide pangad väljastavad 12% residentidele antud laenudest ja hõlmavad 9% residentide hoiuseturust.[16]

Mitteresidentide panganduses on suurem varade päritolu risk, mistõttu sel sektoril on rangemad miinimumkapitali ja likviidsusnõuded. Seda jälgib finantsjärelevalve suurema tähelepanuga. Osalt mõjutavad mitteresidentide tõttu rakendatavad sanktsioonid ka teisi kliente ja riigi panganduse mainet üldiselt. Näiteks 2015. aasta pettusjuhtumite tõttu lõpetas Deutsche Bank osa Läti pankadega USA dollari arveldused.[16]

Rahapesusüüdistuste tõttu kaotas 2016. aastal oma tegutsemislitsentsi Trasta komercbanka. 2018. aastal algatati rahapesusüüdistuste tõttu varade mahu järgi suuruselt teise panga, ABLV Banki likvideerimine.

2017. aasta kümne kuuga teenisid Läti pangad 255 miljonit eurot kasumit. Oktoobri lõpu seisuga oli hoiuste kogumaht 20,1 miljardit eurot ja laenude kogumaht 14,7 miljardit eurot.[47]

Varade mahu järgi on 2018. aastal suurimad pangad Swedbank Latvia, Rietumu Bank, SEB ja Luminor.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD, vaadatud 26.08.2023.
  2. ↑ http://data.worldbank.org/indicator/SL.UEM.TOTL.ZS, vaadatud 2.04.2018.
  3. ↑ "Komentārs par IKP izmaiņām 2009. gada 4. ceturksnī". Reitingi.lv. Vaadatud 22. septembril 2011.
  4. ↑ "Latvijas IKP 2011. gadā audzis par 5,5%. LETA ziņa 2012. gada 9. martā". apollo.lv. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2012. Vaadatud 23. märtsil 2012. {{netiviide}}: |vaadatud= ja |accessdate= dubleerivad üksteist (juhend)
  5. ↑ «Eurostat»: Latvijas IKP uz vienu iedzīvotāju pērn bijis ceturtais zemākais ES
  6. ↑ "IMF: Gross domestic product per capita".
  7. ↑ Nodokļu un nodevu sistēma Latvijā FM mājaslapa
  8. ↑ Läti rahandusministeerium. "Tax system in Latvia".
  9. ↑ 2017 International Tax Competitiveness Index[alaline kõdulink]
  10. ↑ https://www.swedbank-research.com/english/latvian_economy/2017/august/macro_focus_tax_reform_in_latvia_2017-08-09.pdf, Swedbank, 2017.
  11. ↑ "Latvijas tautsaimniecības makroekonomikas apskats #66 2016 -1" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2019. Vaadatud 24. märtsil 2018.
  12. ↑ "2017. gadā preču ārējās tirdzniecības apgrozījums pieaudzis par 12,4 %".
  13. ↑ https://web.archive.org/web/20200321155114/https://www.em.gov.lv/files/tautsaimniecibas_attistiba/zin/2015_dec_lv.pdf LATVIJAS REPUBLIKAS EKONOMIKAS MINISTRIJA ZIŅOJUMS PAR LATVIJAS TAUTSAIMNIECĪBAS ATTĪSTĪBU 2015 Decembris.
  14. ↑ "2017. gadā Latvijā bija nodarbināti 62,9 % iedzīvotāju".
  15. ↑ "2017. gada 3. ceturksnī bezdarba līmenis Latvijā samazinājies par 0,4 procentpunktiem CSP".
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 16,6 16,7 16,8 Euroopa Komisjon: Country Report Latvia 2017
  17. ↑ Cik liela ir valsts pārvalde
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 LATVIJAS LAUKSAIMNIECĪBA Statistisko datu krājums 2016. gads Rīga
  19. ↑ Graudi.lv[alaline kõdulink]
  20. ↑ http://www.csb.gov.lv/sites/default/files/nr_26_latvijas_lauksaimnieciba_2015_15_00_lv_en.pdf.
  21. ↑ "ZM: Samazinājies zivsaimniecības nozares ieguldījums gan IKP, gan eksportā". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2018. Vaadatud 10. aprillil 2018.
  22. ↑ Jānis Endeleː Nākamgad plāno izaugsmi
  23. ↑ "Mežu resursi un to nozīme Latvijas tautsaimniecībā // Latvija Eiropas Savienībā: ekonomikas un kultūras mijiedarbība zināšanu sabiedrības veidošanā // LZP ekonomikas, juridiskās un vēstures zinātnes galvenie pētījumu virzieni 2009. gadā., 121. lpp. (.pdf)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. september 2020. Vaadatud 22. septembril 2011.
  24. ↑ http://www.lvm.lv/par-mums Latvijas Valsts Meži mājaslapa
  25. ↑ Latvijas statistikas ikmēneša biļetens 2016/4
  26. ↑ Decembrī saglabājas strauja apstrādes rūpniecības izaugsme un 2017. gads kopumā ļoti veiksmīgs visām rūpniecības nozarēm. Finanšu Ministrijas mājaslapa.
  27. ↑ Rūpniecības produkcijas izlaide pērn Latvijā pieaug par 4,9%, delfi.lv, 3. veebruar 2017.
  28. ↑ "Nozaru ekspertu padomes mājsalapa". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. aprill 2018. Vaadatud 12. aprillil 2018.
  29. ↑ Production and Consumption of Wood Pellets in the European Union, Arnold Dale Ekman & Co AB
  30. ↑ Lauksaimniecība – pārtikas un dzērienu ražošana 2015 – draudi un iespējas, Swedbank, 26. jaanuar 2015.
  31. ↑ Mašīnbūves un metālapstrādes rūpniecības asociācija – Par nozari
  32. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2018. Vaadatud 12. aprillil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  33. ↑ "Nozaru Ekspertu Padome mājaslapa". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2018. Vaadatud 12. aprillil 2018.
  34. ↑ Latvijas kūdras asociācija, mājaslapa
  35. ↑ [1], Latvijas Republikas Satiksmes Ministrija
  36. ↑ "A/S Latvijas kuģniecība". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2018. Vaadatud 13. aprillil 2018.
  37. ↑ 'airBaltic' apsver lidmašīnu iegādi, delfi.lv, 6. juuni 2017
  38. ↑ 38,0 38,1 https://www.makroekonomika.lv/energetika-izaicinajumu-pilna-nozare, Igors Kasjanovs Latvijas Bankas ekonomists 30. juuli 2015.
  39. ↑ Elering: Eesti-Läti kolmas ühendus
  40. ↑ http://energetika-lv.wikidot.com/industrija
  41. ↑ https://www.firmas.lv/lbgpp/2016/raksti/1000000440616#/
  42. ↑ https://www.firmas.lv/lbgpp/2016/raksti/1000000440616#/
  43. ↑ top101.lv
  44. ↑ Latvijas biznesa gada pārskats, www.firmas.lv.
  45. ↑ [2], 21. oktoober 2015.
  46. ↑ lsm.lv: Graphic: Latvia's growing tourism industry, 21. veebruar 2017.
  47. ↑ Bankas desmit mēnešos nopelna 255 miljonus eiro, Delfi.lv, 30. november 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa riikide majandused

Albaania · Andorra · Armeenia · Aserbaidžaan¹ · Austria · Belgia · Bosnia-Hertsegoviina · Bulgaaria · Eesti · Gruusia¹ · Hispaania · Holland · Horvaatia · Iirimaa · Island · Itaalia · Kasahstan² · Kosovo · Kreeka · Küpros¹ · Leedu · Liechenstein · Luksemburg · Läti · Makedoonia · Malta · Moldova · Monaco · Montenegro · Norra · Poola · Portugal · Põhja-Küpros³ · Prantsusmaa · Rootsi · Rumeenia · Saksamaa · San Marino · Serbia · Slovakkia · Sloveenia · Soome · Suurbritannia · Šveits · Taani · Transnistria³ · Tšehhi · Türgi² · Ukraina · Ungari · Valgevene · Vatikan · Venemaa

1 Loodusgeograafiliselt asub Aasias. 2 Suurem osa territooriumist Aasias. 3 Eesti poolt tunnustamata riik.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Läti_majandus&oldid=6523560"