Burtnieki lade

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis.

Burtnieki lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade[1]. Lademes eristuvad Salaca alamlade ja Abava alamlade. Burtnieki lade lamab Aruküla lademel ja temal lasub Gauja lade.

Lademe absoluutne vanus on 380,5–377 miljonit aastat. Burtnieki lade lamab Gauja lademel ja temal lasub Aruküla lade. Seda hakkas esimesena eristama Walther Gross aastal 1940.[2] Lademe stratotüübiks on liivakivipaljand Salatsi jõe kaldal Burtnieki järvest 12 kilomeetrit loodes.[3]

Rahvusvahelise kronostratigraafia järgi kuulub Burtnieki lade paleosoikumi aegkonna Kesk-Devoni ajastiku Givet' lademesse.[4]

Burtnieki lademesse kuulub Burtnieki kihistu, mis jaguneb kolmeks kihistikuks:[5]

Lademe paksus Eestis on 60–95 m[1],Läti aladel on see 40-60 m paks.

Lademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Iklast MehikoormaKarisilla jooneni[1]. Vööndi laius on 25–30 km[1]. Lätis avaneb lade Kuramaal Roja jõe ümbruskonnas, valdavalt aga Vidzeme põhjaosas, lasudes Eesti piirist Salacani, samuti ka Koiva ülemjooksul kuni Valmiera linnani.[6]

Lade paljandub nt Ahja ja Võhandu jõe kallastel[1].

Lademe kivimkoosseisus on palju liivakivi[7], lademe ülemises osas esineb Lätis ka savikat aleuroliiti.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 39.
  2. Eesti geokogud. Burtnieki lade
  3. Burtnieki Stage A. Kleesment & E. Mark-Kurik (Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 lk. ISBN 9985-50-185-3)
  4. [1]=4 Eesti Stratigraafia Komisjon. Globaalne geoloogiline ajaskaala]
  5. Eesti Stratigraafia Komisjon. Burtnieki lade
  6. Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte
  7. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Devoni stratigraafiline skeem
Ladestu Ladestik Lade kivimiline koostis avamusel paksus
järgnev (pärast settelünka)
Devon Ülem-Devon Daugava lubjakivi 8+ m
Dubniki savi, dolomiit 15 m
Pļaviņase dolomiit, lubjakivi 27...32 m
Kesk-Devon Amata liivakivi, aleuroliit, savi 12...30 m
Gauja liivakivi, aleuroliit, savi 78...80 m
Burtnieki liivakivi, aleuroliit 61...95 m
Aruküla liivakivi, aleuroliit 66...97 m
Narva dolomiit, savi, aleuroliit 30...109 m
Pärnu liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit 15...47 m
Alam-Devon Rēzekne liivakivi, aleuroliit 1...52 m
Ķemeri liivakivi, dolomiit 6...8 m
Tilže liivakivi, aleuroliit 2...18 m
eelnev
Kõik tabelis toodud lademed ei esine Eestis, tegemist on Eestis kehtiva Devoni stratigraafilise skeemiga.