Lumekoristus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Video sahaga autost Voose küla lähistel Harjumaal 2022. aasta jaanuaris
Lume koristamine raudteel Tapa raudteejaamas
Video lumekoristusest Tartus Rüütli tänaval 2021. aasta detsembris
Lumesahaga tramm USA-s 1891. aastal
NSVL-s kasutati rootoritega lumepuhurit D-470, mis kinnitati veoauto ZIL esiotsa külge
Kerget ja kohevat lund saab ka lehepuhuriga koristada (2016. aasta detsember Toomemäel)
Lumekoristus Uue Teatri katuselt Tartus 2016. aasta novembris

Lumekoristus seisneb lume eemaldamises sealt, kus see takistab liikumist või ohustab oma raskusega hooneid. Lund koristatakse nii käsitsi kui ka seadmetega, sealjuures on seadmete valik väga mitmekesine – kasutuses on spetsiaalselt lumekoristuseks mõeldud masinad, samuti mitmeotstarbelistele masinatele lisatavad abivahendid. Nii saab lumesaha kinnitada maasturile, ATV-le, muruniidukitraktorile.[1][2]

Puudulikul lumekoristusel võivad olla ohtlikud tagajärjed, nagu juhtus näiteks Narva maanteel Padaorus, Tallinnas Rautakesko varingus või Riia Maxima poe varingus.[3][1] Samuti on koristamata lume tõttu raske liigelda liikumispuudega isikutel, ratturitel, lapsekäruga vanematel.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna 1920. aastatel lähtus teedevõrgustik hobuajastu standarditest, oli autoga kevadel ja talvel paljudes kohtades kehva läbitavuse tõttu peaaegu võimatu liikuda.[5]

Eesti Vabariigi 1930. aastatel oli teede lumekoristus kohalike omavalitsuste ja Teedeministeeriumi korraldada.[6] 1926. aasta andmete kohaselt oli Eesti maakondadel vaid kolm hobusega veetavat lumesahka. 1927. aastal otsustati teedeministri ettepanekul lisaks muudele teehooldusmasinatele osta ka veoauto külge kinnitatav lumesahk Ambra.[2] 1935. aastal soetati Caterpillar Road Patrol teehöövel, samuti kasutati juba ka raskeveokeid lumekoristusel. Autode külge kinnitatavaid sahkasid valmistati ka kohapeal, tehased Dvigatel.[2] 1930. aastatel ehitati Harju töökodades autole kinnitatav rootorlumesahk, mis kogutud lume teest eemale paiskas.

Regulaarne ja süstemaatiline teedekoristus on oluline kaupade ja inimeste ettenähtud ajal soovitud kohta jõudmiseks, nii on üks pideva lumekoristuse mõjutajaid autostumine ning ühistranspordi kujunemine.[5] 1938. aasta Tallinnas hoiti trammid töös tänu lumesahaga teede puhastamisele.[7]

1940. aastaks oli Eestis 13 autosahka, 8 traktorsahka ja 20 höövelsahka.[2]

Esimesele Eestis ehitatud teehöövlile V-1, mis valmis Paide masinatehases 1948. aastal, sai lisaks muudele teehooldusvahenditele kinnitada lumekoristusseadmeid.[8]

Enne tänapäevaste lumekoristusvahendite kasutuselevõttu olid kasutusel ka passiivsed lumetõrjevahendid: lumehekid ja lumeredelid. Teede äärde kasvatati hekid, mis pidid takistama lumevaalude kogunemist teele. Samal eesmärgil kasutati teisaldatavaid lumeredeleid.[9]

Aastatel 1958–1986 kasutati lumekoristusel veoautot ZIL-157, mille esiotsa oli kinnitatud lumepuhur D-470.

Lumekoristus asulas[muuda | muuda lähteteksti]

Kui maanteel lükatakse lumi valdavalt sahaga teelt kõrvale, siis asulate haljastus, hoonestus, liiklus ning parkimisvajadus reeglina nii lihtsat koristamist ei võimalda ning lumi tuleb ka ära vedada. Eriti lumerohkel talvel võib juhtuda, et napib lumekoormate paigutamiseks ruumi, nagu juhtus näiteks Tallinnas 2019. aastal.[10][11] Selliste lumetranspordi ja -ladustamise probleemi lahendamiseks on valmistatud lume sulatusmasinad, mis sulatavad lume ja tekkinud vesi suunatakse otse kanalisatsiooni.[12]

Maantee seisundid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti maanteeamet on määratlenud kolm seisunditaset (kõrgeim, keskmine ja madal), millele vastavalt maantee liikluskoormusele ja olulisusele selle lumekoristustase vastama peab. 1) Kõrgeim seisunditase jaguneb kaheks – "3+" ja "3". Seisunditasemega 3+ teid on 1638 km ja seisunditasemega 3 teid on 1649 km riigiteedest: riigi põhiteed, Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed. Nendel teedel peab talvel teepind või vähemalt sõidujäljed olema lume- ja jäävabad, tõrjet tehakse hiljemalt 5 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu, kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 4 cm, kriitilise märja lume paksus 2 cm.

2) Keskmisel ehk seisunditasemel "2" on kattega teid 4490 km ning sellel seisunditasemel hoitakse enamus tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Tehakse libedusetõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad, lumetõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu, kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 8 cm, kriitilise märja lume paksus 4 cm. 3) Madalaim ehk seisunditasemel "1" on 8828 km teid – valdav enamus. Nendel teedel tehakse libedusetõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad, lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu, kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 10 cm, kriitilise märja lume paksus 5 cm.[13]

Lume koristamine katuselt[muuda | muuda lähteteksti]

Päikesepaneelidega katuselt käsitsi lume koristamine 2019. aastal Supilinnas

Katustelt lund regulaarselt ei koristata, lume eemaldamine muutub oluliseks liiklejate ohutuse, konstruktsioonilistel või eripärastel põhjustel, näiteks päikesepaneelide puhastamise vajaduse tekkides. Ilmade soojenedes või ühekorraga suure lumekoguse langemise korral tekib oht, et raske lumemass võib katustelt sõidukitele ja inimestele kukkuda ning neid vigastada. Selle ennetamiseks koristatakse vahel ka katustelt lund, kuid see eeldab vastava turvavarustuse kasutamist, et koristajad ise viga ei saaks, samuti nõuab koristusala piiramist. Suur kogus märga lund võib ka katuse kandevõime ületada ning hoones viibivaid isikuid ohustada.[1]

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on hooneesiste kõnniteelõikude koristamine ning katuselt lumekamakate langemise ennetamine hoone omanike (füüsiline isik, asutus või korteriühistu) kohustus ja kuna omanikud täidavad seda kohustust ebaühtlaselt, siis pole jalgsi liiklejatele tagatud ühtlased liiklemis- ja ohutustingimused.[4][10]

Kohalikel omavalitsustel on eelarvest kavandatud teatud summad lumetõrjeks, kuid talved on ebaühtlase lumerohkusega ja nii võib eriti lumerohkel talvel tekkid raskusi lumekoristusega.[10]

Asulasisest lumekoristust raskendavad pargitud sõidukid ning kuigi enne teelõigu koristamist püütakse parkimiskorralduse muudatusest autoomanikke ennetavalt teavitada, on siiski raskusi korraldusemuudatust eiravate parkijatega.[10][11]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Kristjan Ats Mägi. "PUUST ja PUNASEKS | Millal muutub lumi katusel ohtlikuks ja millega seda eemaldama peaks?". Ärileht, 17.01.2019. Vaadatud 27.12.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Andres Seene. "20. sajandi alguse teetööde üldiseloomustus". Maanteemuuseumi aastaraamat 2016, 2016. Vaadatud 27.12.2021.
  3. "Rautakesko poe lagi varises sisse". Delfi, 19.12.2010. Vaadatud 27.12.2021.
  4. 4,0 4,1 Kadri Kuulpak. "LUMEVANGID | Ratastooli kasutavad munitsipaalmaja elanikud ei ole üle nädala liikuma pääsenud. „Karju kuhu poole tahad, mitte midagi ei tehta!“". Õhtuleht, 10.12.2021. Vaadatud 27.12.2021.
  5. 5,0 5,1 Riho Paramonov. "Võrdlevalt voorimeeste tegevusest Euroopas ja Eestis". Vaadatud 27.12.2021.
  6. Andres Seene. "Eesti teedevõrgu riigikaitselisest ettevalmistamisest 1930. aastatel". Maanteemuuseumi aastaraamat 2015. Vaadatud 27.12.2021.
  7. Riho Paramonov. "Taksonduse kujunemislugu ja rahvusvaheline kontekst". Vaadatud 27.12.2021.
  8. Taavi Kelder. "Põltsamaal taastatakse esimest Eesti teehöövlit". Vooremaa, 29.12.2020. Vaadatud 27.12.2021.
  9. "JÕHVI-TARTU-VALGA 2006. AASTA SUURIM TEE-EHITUSPROJEKT". Teeleht nr 48, 2007. Vaadatud 27.12.2021.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 Tiina Jaakson. "Amet: Tallinnas veetakse lumi ära, kui vallid liiklust segama hakkavad". ERR, 28.01.2019. Vaadatud 27.12.2021.
  11. 11,0 11,1 "Svet: pühade ajal veeti Tallinnast välja 25 000 kuupmeetrit lund". ERR, 27.12.2021. Vaadatud 28.12.2021.
  12. "Espoos sulatab lund masin, mis neelab tunnis 400 liitrit diislikütust". ERR, 8.2.2019. Vaadatud 29.12.2021.
  13. "Talvine teehoole". Maanteeamet. Vaadatud 27.12.2021.