Lucy Wills

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lucy Wills

Lucy Wills (10. mai 1888 Sutton Coldfield26. aprill 1964) oli inglise arst, hematoloog ja toitumisteadlane.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1903 asus ta õppima Cheltenhami Tüdrukute kolledžisse (inglise keeles Cheltenham Ladies’ College)
  • 1907 lõpetas ta Newnhami kolledži (Newnham College Cambridge) nii botaanika kui ka geoloogia alal
  • 19151920 õppis ta Londoni Naiste Meditsiinikoolis (London (Royal Free Hospital) School of Medicine for Women)
  • 19201928 töötas ta sealsamas keemilise patoloogia osakonnas
  • 19281933 töötas ta peamiselt Indias, alates 1928 India Meditsiiniteenistuses Bombays
  • 19381947 töötas ta Londoni Naiste Meditsiinikoolis

Teise maailmasõja järel asutas ta Londoni Naiste Meditsiinikooli juurde esimese hematoloogiaosakonna.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Töötades India Meditsiiniteenistuses Bombays uuris ta rasedate naiste rasedusaegse suurpunaliblese aneemiaga ka megaloblastaneemiaga seonduvat, mis põhjustas patsientidel ja nende sündimata lastel tihti südamepuudulikkust ja surma. Ta leidis, et nende veri sisaldas 1/10 võrra vähem erütrotsüüte kui oleks normaalne. Wills koos kolleegidega oletas, et uuritav aneemia liik võib-olla põhjustatud hiljuti avastatud A- ja C-vitamiini puudusest toidus.

Ta viis läbi loomkatseid albiinorottide ja ahvidega, kes samuti muutusid sarnast toitu süües aneemilisteks. Uuringute käigus selgus, et rottide seedeelundkonnas elunevad bakterid suudavad folaati komplekteerida. Edasi katsetas ta peamiselt ahvidega. Pärast katseloomade toidule A- ja C-vitamiini lisamist loomade tervis ei taastunud. Ühele reesusahvile söötis ta autolüüsitud presspärmi (ingl k spent yeast marmite) ning ahv tervenes. Hilisemad analoogsed uuringud, mille käigus püüti ahvidel toitumuslikku suurpunaliblest aneemiat esile kutsuda, kinnitasid, et eridieedil olevate reesusahvide vereanalüüsid hakkasid aneemiale omaseid tunnuseid ilmutama. Olenevalt ahvide soost, vanusest ning üldisest tervislikust seisundist võttis see aega 3 kuust kuni 1 aastani.[1] Wills toitis megaloblastaneemiaga naisi marmite'i ning maksaekstrakti seguga ning naised tervenesid.[2] 1938. aastal avaldatud kirjutises kirjeldas ta troopilise makrotsütaarse aneemia ravi, milleks manustati patsientidele veenisiseselt toorest maksast valmistatud ektrakti nimetusega Campolon.

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Plant Cuticles from the Coal-measures of Britain. Geological Magazine (Decade VI) / Volume 1 / Issue 09 / September 1914, pp 385 – 390,Osaline veebiversioon (vaadatud 18.07.2013) (inglise keeles) (1914)
  • koos Warwick, J. The adenoid child: a histological and clinical study. Quarterly Journal of Medicine 17 No 66, 162–9, 162-170, doi: 10.1093/qjmed/os-17.66.162, Osaline veebiversioon (vaadatud 18.07.2013) (inglise keeles) (1924)
  • koos Pillman-Williams, EC., Studies in blood and urinary chemistry during pregnancy: blood sugar curves. Quarterly Journal of Medicine 22 493–505, (1929)
  • koos Mechta, MM., Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part I Preliminary report, Indian Journal of Medical Research 17 777–92, (1930)
  • koos Talpade, SN. Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part II A survey of dietetic and hygienic conditions of women in Bombay, Indian Journal of Medical Research 18 283–306, (1931),
  • koos Mechta, MM.Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part III Determination of normal blood standards for the nutritional laboratory’s stock albino rat, Indian Journal of Medical Research 18 307–17, (1931)
  • koos Mechta, MM. Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part IV The production of pernicious anaemia (Bartonella anaemia) in intact albino rats by deficient feeding, Indian Journal of Medical Research 18 663–83, (1931)
  • Treatment of ‘pernicious anaemia’ of pregnancy and ‘tropical anaemia,’ with special reference to yeast extract as a curative agent, British Medical Journal 1 1059–64, PMCID: PMC2314785, (1931) [2]
  • The nature of the haemopoietic factor in Marmite. Lancet 221 1283–5,(1933)
  • Studies in Pernicious Anemia of Pregnancy, Tropical Macrocytic anemia as a Deficiency Disease, with special Reference to the Vitamin B Complex,Indian Journal of Medical Research , 21: 669-681, (1934)
  • koos Clutterbuck, PW., Evans, BDF., A NEW FACTOR IN THE PRODUCTION AND CURE OF MACROCYTIC ANAEMIAS AND ITS RELATION TO OTHER HAEMOPOIETIC PRINCIPLES CURATIVE IN PERNICIOUS ANAEMIA, Lancet 229 311–14, veebiversioon (vaadatud 18.07.2013), (1937)
  • Evans, BDF, Tropical macrocytic anaemia: its relation to pernicious anaemia. Lancet 232 416–21 (1938)
  • Nutrition surveys. London School of Medicine Magazine 6–7 NS 2–5 (1945).
  • PERNICIOUS ANEMIA, NUTRITIONAL MACROCYTIC ANEMIA, AND TROPICAL SPRUE : A DISCUSSION, 3: 36-56, Veebiversioon (vaadatud 18.07.2013) (inglise keeles) (1948)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. LUCY WILLS, PERCIVAL WALTER CLUTTERBUCK, BARBARA DOROTHY FORDYCE EVANS,CCLX. A NEW FACTOR IN THE PRODUCTION AND CURE OF MACROCYTIC ANAEMIAS AND ITS RELATION TO OTHER HAEMOPOIETIC PRINCIPLES CURATIVE IN PERNICIOUS ANAEMIA 1,2, 1937,[1]
  2. Frances Rachel Frankenburg, Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies, 2009, Greenwood Publishing Group, ISBN 978-0-313-35475-5, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.07.2013)