Premier League'i hooaeg 2015–2016

Allikas: Vikipeedia
Premier League
Hooaeg 2015–2016
Meeskondi 20
Tulemused
Võitja Leicester City FC
Langetatud Aston Villa ,Norwich City FC ja Newcastle United FC
Statistika

Premier League'i hooaeg 2015–2016 oli Inglismaa Premier League'i 24. hooaeg. Hooaeg algas 8. augustil 2015 ja lõppes 15. mail 2016. Leicester tuli esimest korda meistriks, tiitlikaitsja Chelsea jäi 10. kohale.

Klubid[muuda | muuda lähteteksti]

Liiga hooajal osales 20 meeskonda: 17 klubi eelmisest hooajast ja kolm klubi eelmise aasta Inglismaa jalgpalli esiliigast.

AFC Bournemouth saavutas eelmisel hooajal oma kõigi aegade parima tulemuse, võites esiliiga. Premier League'is mängis ta esimest korda.

Watford FC tuli eelmisel hooajal esiliigas teiseks, tagades küll ainsana tõusu Premier League'i juba enne viimast vooru. Viimased 8 aastat mängis Watford esiliigas. Kolm viimast korda, mil Watford Inglismaa kõrgeimas liigas mängis (1988, 2000 ja 2007), lõppesid kõik ühtviisi viimase, 20. kohaga.

Norwich City FC võitis play-offi ja tõusis Premier League'i tagasi kohe esimesel katsel pärast väljalangemist. Ka Norwichi eelmine periood esiliigas (2010–11) lõppes kohe esimesel katsel tõusuga Premier League'i.

Nad asendasid Premier League'ist välja langenud Hulli, Burnleyt ja Queens Park Rangersit.

Premier League'is mängisid hooajal 2015–16 järgmised 20 klubi:

Klubi Linn Väljak Mahutavus
Arsenal London Emirates Stadium 60 361
Aston Villa Birmingham Villa Park 42 785
Bournemouth Bournemouth Dean Court 11 700
Chelsea London Stamford Bridge 42 449
Crystal Palace London Selhurst Park 26 255
Everton Liverpool Goodison Park 40 157
Leicester City Leicester King Power Stadium 32 262
Liverpool Liverpool Anfield 45 276
Manchester City Manchester Etihad Stadium 47 405
Manchester United Manchester Old Trafford 75 811
Newcastle United Newcastle upon Tyne Sports Direct Arena 52 409
Norwich City Norwich Carrow Road 27 244
Southampton Southampton St Mary's Stadium 32 689
Stoke City Stoke-on-Trent Britannia Stadium 27 740
Sunderland Sunderland Stadium of Light 49 000
Swansea City Swansea Liberty Stadium 20 520
Tottenham Hotspur London White Hart Lane 36 230
Watford Hertfordshire Vicarage Road 21 577
West Bromwich Albion West Bromwich The Hawthorns 27 877
West Ham United London Boleyn Ground 35 016

Tabel[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond + = LV SV VV Punktid
1. Leicester City 23 12 3 68 36 +32 81
2. Arsenal 20 11 7 65 36 +29 71
3. Tottenham Hotspur 19 13 8 69 35 +34 70
4. Manchester City 19 9 10 71 41 +30 66
5. Manchester United 19 9 10 49 35 +14 36
6. Southampton 18 9 11 59 41 +18 63
7. West Ham United 16 14 8 65 51 +14 62
8. Liverpool 16 12 10 63 50 +13 60
9. Stoke City 14 9 15 41 55 -14 51
10. Chelsea 12 14 12 59 53 +6 50
11. Everton 11 14 13 59 55 +4 47
12. Swansea City 12 11 15 42 52 –10 47
13. Watford 12 9 17 40 50 –10 45
14. West Bromwich Albion 10 13 15 34 48 -14 43
15. Crystal Palace 11 9 18 39 51 –12 42
16. Bournemouth 11 9 18 45 67 –22 42
17. Sunderland 9 12 27 48 62 –14 39
18. Newcastle United 9 10 19 44 65 –21 37
19. Norwich City 9 7 22 39 67 –28 34
20. Aston Villa 3 8 27 27 76 –49 17
Legend: + võite, = viike, – kaotusi, LV - löödud väravaid, SV - sisselastud väravaid, VV - väravate vahe

Leicester City võit oli üks suurimaid üllatusi Inglismaa jalgpallis läbi aegade. Suurema osa eelmisest hooajast oli Leicester veetnud väljalangemispositsioonil, sealhulgas täpselt pool hooaega viimasena. Ta oli üks peamisi pretendente väljakukkumisele ja kihlveokontorid pakkusid hooaja alguses Leicesteri peale panustamist kursiga 5000:1. Leicester tuli läbi aegade esimest korda Inglismaa meistriks. Senine parim tulemus oli tal 2. koht aastast 1929.

Bournemouth mängis Inglismaa kõrgeimas liigas läbi aegade esimest korda ja saavutas järelikult samuti klubi ajaloo parima tulemuse. Bournemouthi liigasse püsimajäämine oli samuti täielik üllatus.

Kohad eurosarjades[muuda | muuda lähteteksti]

West Ham – Manchester City 2:2, 23. jaanuar 2016

Leicester City, Arsenal ja Tottenham Hotspur pääsesid UEFA Meistrite Liiga alagruppi. Manchester City pääses Meistrite Liiga eelringi. Viimati mängis Leicester eurosarjas 2000. aastal ja langes avaringis välja Belgradi Crvena Zvezda vastu.

Manchester United ja Southampton pääsesid UEFA Euroopa Liiga alagruppi. West Ham United pääses Euroopa Liiga kolmandasse eelringi.

Väljalangejad[muuda | muuda lähteteksti]

Aston Villa – Chelsea 0:4, 2. aprill 2016. Alexandre Pato hakkab realiseerima penaltit seisuks 2:0.

Aston Villa jäi 17 punktiga viimaseks. Järgmine hooaeg on Premier League'i läbi aegade esimene ilma Aston Villata. Viimati puudus Aston Villa Inglismaa kõrgeimast liigast 1986/7 ja enne seda 1974/5.

Norwich City oli uustulnukaist ainus, kes ei suutnud liigasse püsima jääda.

Newcastle United jäi 18. kohale. Järgmine hooaeg on Premier League'i läbi aegade kolmas, kust Newcastle puudub. Eelmised olid 2008/9 ja Premier League'i avahooaeg 1992/3.

Neid kolme meeskonda asendavad järgmisel hooajal esiliiga võitja Burnley, teiseks tulnud Middlesbrough ja play-offi võitja Hull. Burnley ja Hull pöördusid Premier League'i tagasi esimesel katsel pärast väljalangemist, Middlesbrough pärast 7-aastast pausi.

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Jamie Vardy (2015)
Sergio Agüero (2016)

Aasta parimaks mängijaks valiti Leicesteri liider ründaja Jamie Vardy. Ka Inglise jalgpalliajakirjanikud valisid Vardy aasta parimaks, aga Inglismaa elukutselised jalgpallurid valisid oma lemmikuks tema meeskonnakaaslase Riyad Mahrez.

Aasta parimaks noormängijaks valiti Tottenham Hotspuri poolkaitsja Dele Alli.

Hooaja sümboolsesse koondisse valiti 11 mängijat, neist Leicesterist ja Tottenhamist kummastki 4 ning ülejäänud igaüks ise klubist. Need olid ründajad Jamie Vardy ja Harry Kane (teist aastat järjest, Tottenham), poolkaitsjad Riyad Mahrez, Dele Alli, N'Golo Kanté (Tottenham) ja Dimitri Payet (West Ham), kaitsjad Héctor Bellerín (Arsenal), Wes Morgan (Leicester), Toby Alderweireld ja Danny Rose (mõlemad Tottenham) ning väravavaht David de Gea (teist aastat järjest, Manchester United).

Igal kuul valiti samuti parim treener ja parim väljakumängija. Rohkem kui ühe korra valiti kuu parimaks Leicesteri treener Claudio Ranieri (novembris, märtsis ja aprillis) ning Tottenhami treener Mauricio Pochettino (septembris ja veebruaris), mängijatest James Vardy (oktoobris ja novembris) ning Manchester City ründaja Sergio Agüero (septembris ja aprillis).

Kõige rohkem väravaid, 25, lõi Harry Kane. James Vardy ja Sergio Agüero lõid 24 väravat. Neljas oli Romelu Lukaku (Everton) 18 ja viies Riyad Mahrez 17 väravaga.

Sergio Agüero lõi 3. oktoobril Newcastle'i vastu 6:1 lõppenud mängus 5 väravat. Kuid kaks nädalat hiljem, 18. oktoobril lõi Newcastle'i ründaja Georginio Wijnaldum 6:2 lõppenud mängus Norwichi vastu 4 väravat. Teised ei suutnud üle 3 värava ühes mängus lüüa.

Arsenali väravavaht Petr Čech suutis 16 mängus mitte palli väravasse lasta ja selles arvestuses jagas David de Gea 15 mänguga teist kohta.

Kõige rohkem kollaseid kaarte, 74, määrati Aston Villa mängijatele. Individuaalselt sai neid kõige rohkem, 11, Jack Colback Newcastle'ist. Kõige rohkem punaseid kaarte, 6, määrati Southamptoni mängijatele. Ainsana sai 3 punast kaarti Victor Wanyama Southamptonist.