Premier League'i hooaeg 2014–2015

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Premier League
Hooaeg 2014–2015
Meeskondi 20
Tulemused
Võitja Chelsea
Langetatud Hull City
Burnley
Queens Park Rangers
Statistika
Kokku mänge 380
Kokku väravaid 975 (2,57 mängu kohta)
Parim väravakütt Sergio Agüero
(26 väravat)
Pikim võitude seeria 8 mängu
Arsenal
Pikim kaotuseta seeria 16 mängu
Chelsea
Pikim võiduta seeria 13 mängu
Leicester City
Pikim kaotuste seeria 8 mängu
Newcastle United

Premier League'i hooaeg 2014–2015 oli Inglismaa Premier League'i 23. hooaeg. Hooaeg algas 16. augustil 2014 ja lõppes 24. mail 2015. Manchester City oli tiitlit kaitsev meister. Liiga meistriks tuli Londoni Chelsea.

Klubid[muuda | muuda lähteteksti]

Liiga hooajal osales 20 meeskonda: 17 klubi eelmisest hooajast ja kolm klubi Inglismaa jalgpalli esiliigast, mis kindlustasid endale edasipääsu kõrgliigasse.

Esiliiga võitja Leicester City FC mängis Premier League'is viimati 2003–04 pärast teise koha saavutamist esiliigas. Ta jäi siis 18. kohale ja langes välja.

Burnley FC mängis Premier League'is teist korda. Esimene oli hooajal 2009–10 ning see lõppes 18. koha ja väljalangemisega.

Queens Park Rangers FC pöördus Premier League'i tagasi play-offi võitmise kaudu esimesel katsel pärast väljalangemist.

Nad asendasid Premier League'ist välja langenud Norwichi, Fulhamit ja Cardiffi.

Premier League'is mängisid hooajal 2014–2015 järgmised 20 klubi:

Klubi Linn Väljak Mahutavus
Arsenal London Emirates Stadium 60 361
Aston Villa Birmingham Villa Park 42 785
Burnley Burnley Turf Moor 22 546
Chelsea London Stamford Bridge 42 449
Crystal Palace London Selhurst Park 26 255
Everton Liverpool Goodison Park 40 157
Hull City Kingston upon Hull KC Stadium 25 400
Leicester City Leicester King Power Stadium 32 262
Liverpool Liverpool Anfield 45 276
Manchester City Manchester Etihad Stadium 47 405
Manchester United Manchester Old Trafford 75 811
Newcastle United Newcastle upon Tyne Sports Direct Arena 52 409
Queens Park Rangers London Loftus Road 18 360
Southampton Southampton St Mary's Stadium 32 689
Stoke City Stoke-on-Trent Britannia Stadium 27 740
Sunderland Sunderland Stadium of Light 49 000
Swansea City Swansea Liberty Stadium 20 520
Tottenham Hotspur London White Hart Lane 36 230
West Bromwich Albion West Bromwich The Hawthorns 27 877
West Ham United London Boleyn Ground 35 016

Tabel[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond + = LV SV VV Punktid
1. Chelsea 26 9 3 73 32 +41 87
2. Manchester City 24 7 7 83 38 +45 79
3. Arsenal 22 9 7 71 36 +35 75
4. Manchester United 20 10 8 62 37 +25 70
5. Tottenham Hotspur 19 7 12 58 53 +5 64
6. Liverpool 18 8 12 52 48 +4 62
7. Southampton 18 6 14 54 33 +21 60
8. Swansea City 16 8 14 46 49 −3 56
9. Stoke City 15 9 14 48 45 +3 54
10. Crystal Palace 13 9 16 47 51 −4 48
11. Everton 12 11 15 48 50 −2 47
12. West Ham United 12 11 15 44 47 −3 47
13. West Bromwich Albion 11 11 16 38 51 −3 44
14. Leicester City 11 8 19 46 55 −9 41
15. Newcastle United 10 9 19 40 63 −23 38
16. Sunderland 7 17 14 31 53 −22 38
17. Aston Villa 10 8 20 31 57 −26 38
18. Hull City 8 11 19 33 51 −18 36
19. Burnley 7 12 19 28 53 −25 33
20. Queens Park Rangers 8 6 24 42 73 −31 30
Legend: + võite, = viike, – kaotusi, LV – löödud väravaid, SV – sisselastud väravaid, VV – väravate vahe

Kohad eurosarjades[muuda | muuda lähteteksti]

Chelsea – Manchester City 1:1, 31. jaanuar 2015

Chelsea, Manchester City ja Arsenal pääsesid UEFA Meistrite Liiga alagruppi. Manchester United pääses Meistrite Liiga eelringi.

Tottenham Hotspur ja Liverpool pääsesid UEFA Euroopa Liiga alagruppi. Southampton pääses Euroopa Liiga kolmandasse eelringi.

Inglismaa kuulus FIFA ausa mängu reitingu arvestuses esikolmikusse (Hollandi järel ja Iirimaa ees) ning pälvis sellega lisakoha Euroopa Liiga esimeses eelringis. Selle pälvis Premier League'is kõige puhtamalt mänginud meeskond West Ham.

Väljalangejad[muuda | muuda lähteteksti]

Queens Park Rangers – Newcastle United 2:1, 16. mai 2015

Uustulnukate mäng ei õnnestunud. Queens Park lõpetas viimasena ja Burnley eelviimasena. Uustulnukaist suutis üksnes Leicester liigasse püsima jääda ja temagi mängis suurema osa hooajast väljalangemispositsioonil, sealhulgas täpselt pool hooaega viimasena. Kuid 7 võitu viimases 9 voorus tõstsid ta 14. kohale.

Hull City FC sai viimasest 4 voorust üheainsa viigi ja lõpetas 18. kohal. Veel eelmine hooaeg oli lõppenud Hulli kõigi aegade parima tulemuse, 16. kohaga. Inglismaa kõrgeimas liigas on Hull mänginud kahel korral viieaastase vahega kokku 4 hooaega ning mõlemad korrad lõppesid väljalangemisega teisel hooajal.

Neid kolme meeskonda asendavad järgmisel hooajal esiliiga võitja AFC Bournemouth, teiseks tulnud Watford FC ja play-offi võitja Norwich City FC.

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eden Hazard

Parimaks treeneriks valiti meistermeeskonna Chelsea peatreener José Mourinho.

Ainsana valiti kaks korda kuu parimaks treeneriks Ronald Koeman Southamptonist (septembris ja jaanuaris), aga Mourinhot ei valitud kordagi kuu parimaks.

Parimaks mängijaks valiti Chelsea poolkaitsja Eden Hazard Belgiast. Ka mängijad valisid Hazardi hooaja parimaks mängijaks. Jalgpalliajakirjanikud valisid samuti Hazardi hooaja parimaks mängijaks. Hazard lõi 14 väravat, millega jagas resultatiivseimate mängijate arvestuses 6. kohta.

Kõige resultatiivsema mängija auhinna Kuldse saapa võitis Manchester City ründaja Sergio Agüero Argentinast, kes lõi 26 väravat. Agüero oli ainus, kes suutis rohkem kui korra teha kübaratriki (lüüa 3 väravat mängus). Samuti oli Agüero ainus, kes suutis ühes mängus lüüa 4 väravat.

Parima väravavahi auhinna Kuldse kinda võitis Joe Hart Manchester Cityst, kes 14 mängus suutis oma värava pallidest puhtana hoida.

Parimaks nooreks mängijaks valiti Tottenham Hotspuri ründaja Harry Kane, kes 21 väravaga oli resultatiivsuselt teine. Ühtlasi oli Kane ainus mängija, kes valiti kaks korda kuu parimaks mängijaks (jaanuaris ja veebruaris).

Hooaja sümboolsesse koondisse valiti 11 mängijat, kellest Chelseast oli 6 ja ülejäänud igaüks eri meeskonnast. Need mängijad olid ründajad Diego Costa ja Harry Kane, poolkaitsjad Alexis Sánchez, Nemanja Matić, Philippe Coutinho ja Eden Hazard, kaitsjad John Terry, Gary Cahill, Branislav Ivanović ja Ryan Bertrand ning väravavaht David de Gea.

Kõige rohkem kollaseid kaarte määrati Sunderlandi mängijaile: 94. Ka individuaalselt kõige rohkem kollaseid kaarte saanud mängija Lee Cattermole oli Sunderlandist.

Kõige rohkem punaseid kaarte määrati Aston Villa ja Newcastle'i mängijaile: 7. Individuaalselt ei saanud keegi üle 2 punase kaardi.