Lillers

Lillers
	[ lilɛʁ ]
Pindala	26,9 km²
Elanikke	9988 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 34′ N, 2° 29′ E

Lillers (lääneflaami: Lillaar) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Väike põllumajandus- ja kergetööstuslinn asub umbes 15 km Béthune'ist loodes ja 40 km Lille'ist läänes, teede D185, D182 ja D69 ristumiskoha ümbruses. Linnast mööduvad tee N43 põhja pool ja Autoroute A26 lõuna pool.

Clarence'i jõgi voolab läbi linna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Flandria krahvidele kuulumist anti normannide vastu kindlustatud Lillers 1179. aastal kaasavaraks Prantsuse kuningale Philippe II-le. 1327. aastal asutas Louis IX Artois' krahvkonna. Tema vennast Robertist sai esimene krahv. 1303. aastal rüüstasid Lillersi linna flaamid. 1340. aastal nõudis Inglismaa kuningas Edward III endale Prantsusmaa trooni ja alustas Saja-aastast sõda, mida iseloomustasid kaks kuulsat lahingut, Crécy lahing 1346. aastal ja Agincourt'i lahing 1415. aastal, kus sai surma Lillersi isand Robert Wavrin. 1542. aastal, Karl V vastase sõja ajal, põletasid Prantsuse väed Lillersi maha. Kolm aastat hiljem elas elanikkond veel telkides või onnides.

Pärast rahuperioodi põhjustas Kolmekümneaastane sõda piirkonnas laastamistööd. 1637. aastal võitis marssal de la Ferté linna Hispaaniale. 1639. aastal võitis marssal de la Meilleraye linna Prantsusmaale tagasi. Hispaanlased võtsid selle tagasi, kuid prantslased lõid nad 1657. aastal välja. 1659. aastal sõlmiti Püreneede rahu, millega loovutati Prantsusmaale suurem osa Artois'st, peale Saint-Omeri ja Aire-sur-la-Lysi.

1710. aastal toimus selles piirkonnas Hispaania pärilussõda. 1710. aastal vallutasid Lillersi Hispaania väed. Marlborough' hertsogi juhitud Briti, Saksa ja Hollandi liitlasväed rajasid oma peakorteri Lillersisse, kuni Prantsuse vägede juht markii de Goesbriand nad lahkuma sundis.

Utrechti rahu lõpetas sõja 1713. aastal, kui Lillers sattus Prantsusmaa koosseisu. Lillersi endiselt õitsev jalatsitööstus sai alguse 19. sajandil.