Artois

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Artois (purpur) tänapäeva Pas-de-Calais' departemangus.
Artois' krahvkonna lipp.

Artois (hollandi Artesië) on endine Põhja-Prantsusmaa provints. Selle territooriumi pindala on umbes 4000 km² ja rahvaarv umbes 1 miljon. Selle peamised linnad on Arras (hollandi Atrecht), Saint-Omer, Lens ja Béthune.

Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Artois' territoorium hõlmab siseosa Pas-de-Calais' departemangust, mille lääneosa moodustab endine Boulonnais. Artois' territoorium kattub laias laastus Arras', Béthune'i, Saint-Omeri ja Lensi ringkondadega ning Montreuili ringkonna idaosaga. See hõlmab söevälja lääneosa, mis ulatub itta läbi Nord'i departemangu ja üle Kesk-Belgia.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Artois' krahvkonna paiknemine 15. sajandil.

Algselt annekteeris feodaalse Artois' krahvkonna Flandria krahvkond. See läks aastal 1180 Prantsusmaale, kui Flaami printsessi Isabelle de Hainaut kaasavara, ja tehti aastal 1237 taas eraldi krahvkonnaks Isabelle'i lapselapsele Robertile. Pärandi kaudu läks Artois aastal 1384 Burgundia hertsogite võimu alla. Neljanda hertsogi Charles Südi surmaga pärisid Artois Habsburgid ja see läks dünastia Hispaania harule. Pärast 1566. aasta usurahutusi Madalmaades liitus Artois aastal 1576 lühidalt Hollandi mässuga, osaledes Genti rahustamises kuni Arrasi uniooni moodustamiseni aastal 1579.

Pärast Arrasi uniooni jõudsid Artois ja Hainaut (hollandi Henegouwen) eraldikokkuleppele Felipe II-ga. Artois jäi Hispaania Madalmaadesse kuni vallutamiseni prantslaste poolt Kolmekümneaastase sõja ajal. Anneksiooni tunnistati Püreneede rahuga aastal 1659 ja sellest sai Prantsuse provints. Artois oli alati olnud suuresti prantsuskeelne, kuid see oli Prantsuse anneksioonini Lõuna-Madalmaade osa.

Artois koges 19. sajandi teisel poolel kiiret tööstuslikku arengut, tuginedes suurtele söevarudele. Esimese maailmasõja ajal jooksis rindejoon läbi provintsi, põhjustades tohutuid purustusi. 20. sajandi teisest poolest kannatas Artois koos naaberaladega söetööstuse languse tõttu.

Tähtsad inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]