Avo-Himm Looveer
Avo-Himm Looveer (16. august 1941 Kodasema, Järvamaa – 1. mai 2002 Tallinn) oli eesti arhitekt.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Avo-Himm Looveer sündis talunike Otto ja Salme Looveere peres, kus oli veel kolm venda: Vello, Ain ja Neeme.[1]
1948. aastast alustas Looveer õpinguid Esna algkoolis, millele järgnes Päite algkool, Vaivara 7-klassiline Kool, Narva 2. Keskkool ja 1960. aastal lõpetas Tallinna Kaugõppe Keskkooli Kohtla-Järvel. 1960–1962 õppis teoreetilist füüsikat Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille järel töötas Siberi suurehitusel. 1963. aastal asutus Looveer Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti arhitektuuri erialale, kuid samal aastal asus teenima sundaega Nõukogude armees endisel Preisimaal. Looveer lõpetas ERKI 1971. aastal arhitektidiplomiga.[1]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1969–1974 arhitekt EKE Projektis
- 1974–1975 Maaehitusprojektis
- 1975–1980 Eesti Projektis
- 1980–1983 Maaehitusprojektis
- 1983–1986 Tsentrosojuzprojekti Tallinna filiaalis
- 1986–1990 Viru kolhoosis
- 1991. aastal asutas OÜ Arhitektuuribüroo Looveer.
Alates 1990. aastast kuni elu lõpuni töötas Avo-Himm Looveer Tallinna Kunstiülikoolis (praegune Eesti Kunstiakadeemia) arhitektuuri eriala õppejõuna. 1998–1999 oli Looveer valitud Eesti Arhitektide Liidu juhatusse. 1998–1999 kuulus ta Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogusse.[1]
Tallinna kool
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna kooli või Tallinna kümne nime all tuntakse arhitektide rühmitust, mis tegutses 1970.–1980. aastatel ja mille liikmeks oli ka Looveer. Rühmituse alguseks loetakse 1972. aastat kui avalikustati manifest "Uue arhitektuuri näituse programm", mille koostasid Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Avo-Himm Looveer ja Ülevi Eljand. Lisaks arhitektuuri ümbermõtestamisele tegeles rühmitus filmide, joonistuste ja slaidiprogrammidega, kasutades kaasaegset kunsti keskkonna organiseerimise vahendina ning rakendas seda arhitektuuriinstitutsiooni kriitikas. Tallinna kool tegeles küsimustega nagu kes on arhitekt, mis on arhitektuur ja milline on selle sotsiaalne roll.[2]
Tallinna koolile oli omane kunstiharrastus, mis viis nii mõnedki arhitektid kunstnikuteele. Looveerilt on Tallinna kooli aegadest palju akvarellmaale. Näiteks "Teerada Pariisist Tallinna" (1982) ja "Augustitorm arhitektuuris" (1982).
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks järgnevas loetelus leitavatele töödele kuulub Looveere tööde nimekirja hulk planeerimisprojekte ajavahemikust 1971–2002. Nende hulgas näiteks Põlva keskasula (1972), Tallinna Kopli ja Tööstuse tänava kvartali planeering ja hoonestuseskiis (1981) jt.[1]
Projekteeritud hooned
[muuda | muuda lähteteksti]- 1974–1980 Tallinna Olümpiapurjespordikeskus
1973. aastal korraldatud arhitektuurikonkursil võitis esimese koha Avo-Himm Looveeri, Kristin-Mari Looveeri, Tiit Kaljundi, Leonhard Lapini ja Jüri Okase töörühma projekt. Tööd arendati edasi Maaehitusprojektis. Ehituskomitee pidas noorte arhitektide kollektiivi ebausaldusväärseks ja projekteerimine viidi üle Eesti Projekti, kus moodustati alternatiivne töörühm.[2] Uut kollektiivi asus juhtima Henno Sepmann, juurde tulid Peep Jänes ja Ants Raid, jätkas Looveer. Looveeri projekteeritud on jahtklubi ja tseremooniaväljak, olümpiaküla projekteerija on Jänes. 1981. aastal pälvis keskus NSV Liidu riikliku preemia. 1997. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla.[3]
- 1983–1986 korterelamu Tallinnas Gonsori 33, koos Katrin Roog-Uiboga. Valmis 1990, v.a kahekorruseline siseõu.
Tegemist on hea postmodernistliku elamuarhitektuurse näitega 1980ndatest, mis jätkas ja tõlgendas traditsioonilist perimetraalset linnaehitust. Korterelamu projekteerimisel on Looveer lähtunud eestiaegse perimetraalse hoonestuse ideest, mida rõhutab heleda viimistlusega nurgatorn. Samas on hoone selline linnaehituslik lähenemise viis vasuoluline, sest kvartalis on eriilmelised ja eri ajastutest hooned. Seega on korterelamu teadlikult enesekeskne. Hoonest peegeldub Tallinna koolile omane masinlikkus ja geomeetria.
- 1986 Puhkebaas Laulasmaal
- 1988 Puhkebaas Võsul
- 1988 Mõigu Ehituskontori haldushoone juurdeehitus
- 1991–1992 Tallinna Tehnoloogiapargi Innovatsioonikeskus
- 1992 Tallinna Veepuhastusjaam, fassaadivariandid
- 1992 Tehase Nordic Tsement 2-korruseline garaaž Kundas
- 1996 Tallinna Kunstiülikooli võimla rekonstrueerimine raamatukoguks, sisekujundus Raul Järg ja Toomas Korb, valmis 2000
- 2000 Büroo-tootmishoone Tallinnas Kadaka tee 38, eskiis
- 2001–2002 Korterelamu Tallinnas Juhkentali 22, rekonstrueerimine
Elamud (teostatud projektid)
[muuda | muuda lähteteksti]- 1974 Nurme 4, Põltsamaa
- 1981 "Mahtra", Rapla rajoon
- 1983 Nisu 39/37, Tartu
- 1985 Joone 7, Tallinn
- 1997 Alpikanni 7, Viimsi
- 1997 Nurme 37, Tallinn
- 1998 Kreegi 21, Tallinn
- 2000 Rannamõisa 28, Harku
Võistlustööd
[muuda | muuda lähteteksti]- 1972 Elamud Lahemaa rahvuspargis
- 1972 Tallinna ooperi- ja balletiteater koos Kristin Looveerega, makett Tiit Kaljundi
- 1972 Tartu vabastajate monument Raadil koos Ülevi Eljandi, Tiit Kaljundi, Tõnu Karu ja Kristin Looveerega, ostupreemia
- 1972 Pärnu KEK-i haldushoone
- 1973 Värska sanatoorium koos Kristin Looveerega, II preemia
- 1973 Tallinna Purjespordikompleks koos Kristin Looveere, Tiit Kaljundi, Leonhard Lapini, Jüri Okase ja Ago Pähnaga, I preemia
- 1975 A. H. Tammsaare monument koos skulptor Aime Kuulbuschiga
- 1976 Pajusi kolhoosi keskus koos Jaan Ollikuga, makett Alar Oruvee, ostupreemia
- 1979 Tbilisi draamateater koos Loona Kikasega
- 1980 Elamuseeria Tallinna Elamuehituse Kombinaadile koos Peeter Kreutzbergi ja Leo Leesaarega
- 1983 Kitšera raudteejaam Siberis koos Neeme Vaarpuuga
- 1983 Pariisi ärikeskus Tete Défense
- 1985 Tallinna Riiklik Konservatoorium
- 1985 Pärnu Kaubamaja, III preemia
- 1987 Paul Kerese monument Tallinnas Tõnismäel
- 1988 Haljala kalmistu kabel, ostupreemia
- 1989 Petseri kloostri külalistemaja
- 1989 Saksi kirik
- 1990 Hotell Kaliningradis
- 1995 Reisilaeval Estonia hukkunute mälestusmärk
- 1993 Helsingi Moodsa Kunsti Muuseum koos Tanel Tuhaliga
- 1995 Eesti Vabariigi saatkonnahoone Vilniuses
- 1996 Bukaresti keskosa planeering koos Markus Kaasiku, Ülar Margi ja Ralf Tammega
- 1997 Kuressaare ärikeskus
- 1998 Rakvere keskosa planeering, II preemia
- 2000 Tartu ülikooli ühiselamu
- 2001 Vabaduse monument Tallinnas, I vooru preemia
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Looveere abikaasa on arhitekt Kristin-Mari Looveer. Nende lapsed on arhitekt Triinu-Liis Looveer ja arhitekt Jaak Adam Looveer.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jaan Ollik. "Arhitekt Avo-Himm Looveer 1941-2002", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2003.
- ↑ 2,0 2,1 Andres Kurg, Mari Laanemets. "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972-1985", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008.
- ↑ Ene Läkk (25.02.2003). "Tants TOPi ümber". Eesti Ekspress. Vaadatud 10.05.2018.