Lensi Römmer-Kuus

Lensi Römmer-Kuus (esinejanimega Lency, kirikuraamatus Helene-Kristine Rackfeldt, abielludes 1921–1935 Römmer, 1935–1942 Römmer-Põlla, alates 1942 Römmer-Kuus), 18. detsember 1903 Tallinn – 20. november 1993 Stockholm) oli eesti näitleja ja lavastaja.

Ta põgenes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. Eesti Pagulasteater Rootsis, Eesti Teater Rootsis ja Stockholmi Eesti Teater olid tema elus väga olulisel kohal. Ta oli Stockholmi Eesti Teatri üks asutajaid, tegutses seal ka ise näitlejana ning lavastas 33 näidendit, neist 13 olid tema enda dramatiseeringud.^[1]

Elulugu

Helene-Kristine Rackfeldt sündis lihtsas töölisperes. Tema isa Juhan Rackfeldt oli puusepp ja ema Leena Rackfeldt kangur.

Õppis Tallinna Õpetajate Seminaris ja Ülemaalise Eesti Noorsooühenduse Tallinna Osakonna näiteringis. 15-aastaselt tegi oma esimese rolli Tallinna Saksa Teatris eesti õhtul Oskar Lutsu naljamängus "Arusaamatu lugu", mängides peretütart. Järgnesid noorima tütre roll Kitzbergi "Püve talus" ja Matilde Vilde "Pisuhännas". Vaatamata vanemate tõsistele manitsustele katkestas õpingud seminaris ja pühendus teatritööle. Hiljem lõpetas Tallinna Õhtugümnaasiumi eksternina. Esialgu sai Draamateatrisse tööle statistina, 1921. aastast oli palgaline Draamateatri töötaja. Samal aastal abiellus Eduard Römmeriga (1935 eestistatud Roomere) ja sai nimeks Helene Römmer. 1923 töötas lühikest aega Pärnus teatris Endla. Ootamatu kopsuhaigus sundis teda seejärel hoopis maale elama asuma. Seal tegi ta kaasa kohalikus Tõstamaa haridusseltsis. Järgmiseks töökohaks sai 1929–1944 Tallinna Töölisteater. Alates 1934 kuulus Eesti Näitlejate Liitu. 1935. aastal abiellus näitleja Oskar Põllaga, 17. detsembril 1942 aga Estonia näitleja Edmar Kuusiga.

1944 põgenes Lensi Römmer-Kuus koos abikaasa Edmar Kuusiga Rootsi kahemastilise kaljasega Urve, mis väljus Pärnust, pardal 180 hinge. 23. septembril 1944 jõudsid nad Slite sadamasse Gotlandil. Juba üheksa päeva pärast, 2. oktoobril, esinesid Lensi ja Edmar koos teiste näitlejate ja lauljatega Visby gümnaasiumi aulas, et tõsta põgenike tuju. Põgenikest näitlejad, muusikud ja lauljad alustasid ringreise põgenikelaagritesse üle Rootsi. Detsembrikuu jooksul koondati teatrirahvas ühte põgenikelaagrisse Neglinges Saltsjöbadeni lähedal. Eesti Seltsi Näitesektsiooni nime all anti 3. aprillil 1945 esimene eestikeelne teatrietendus "Pisuhänd" Stockholmis Medborgarhuseti väikeses saalis. Lensi oli Matilde ja Edmar Ludvig Sanderi rollis. Teine etendus M. Zivertsi "Mülkasoo" anti juba Eesti Pagulasteater Rootsis nime all. Enne Stockholmi etendusi tehti ringreise Alingsåsi, Göteborgi, Boråsi, Malmösse ja Norrköpingisse. 1950–1953 oli lavastaja ja näitleja ühingus Eesti Teater Rootsis. 1954 asutas ta koos teiste näitlejatega ühingu Stockholmi Eesti Teater, kus ta kuni aastani 1987 tegutses nii lavastaja kui ka näitlejana.

1956–1968 töötas Lensi Stockholmi Eesti Algkooli näitejuhina. Ta tõlkis, dramatiseeris ja kirjutas ise lastenäidendeid, kokku 20 lavastust.

Tunnustus

Emakeelse teatri säilitamise ja arendamise eest paguluses anti talle Eesti Komitee auhind (1977), Eesti Kultuuri Koondise kultuuriauhind (1983) ja Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuripreemia (1984).

Mälestuse jäädvustamine

Pärast Lensi Römmer-Kuusi surma asutas tema abikaasa Edmar Kuus Lensi Römmer-Kuusi nimelise teatrikunsti stipendiumifondi, millest eraldatakse Lensi sünnipäeval, 18. detsembril 5000 Rootsi krooni suurune stipendium ühele andekale noorele eesti näitlejale enesetäienduseks. Esimese stipendiumi pälvis 1993. aasta detsembris Jaan Tätte, teise stipendiumi 1996. aastal Elina Reinold, kolmanda stipendiumi 1997. aastal Rain Simmul, neljanda stipendiumi 2000. aastal Liisa Aibel, viienda stipendiumi 2003. aastal Hilje Murel.^[2]^[3]

Lavastused

L. Koidula ja K. Söödor, Ojamölder ja tema aeg (1947)
G. Helbemäe, Viibinud vastus (1948, mängis Amalia Güüsler)
E. Wilde, Ideaalne abielumees (1950)
B. Kangro, Linnuaiad (1952)
A. Thoen ja L. Römmer, Igaviku veskid (1955, mängis Vanaema)
M. Waltari, Teine noorus (1956)
A. Vesilo, Mudane põhi (1957)
A. Mälk, Kui puu tahab õitseda (1958)
E. O'Neill, Oi, noorus! (1962)
E. Vilde, Pisuhänd (1965)
I. Külvet, Lamp ei tohi kustuda (1968)
A. H. Tammsaare ja Särev, Elu ja armastus (1970)
A. Mälk, Valgus sinu kätes (1972)
Õun, Teispool tõusu (1974, mängis Naisadvokaati)
A. Gailit ja L. Römmer, Seeba kuninganna (1975)
A. Mälk ja L. Römmer, Õitsev meri (1976, mängis Ema)
A. H.Tammsaare ja L. Römmer, Karin ja Indrek (1978)
J. Jaik ja L. Römmer, Üks noormees otsib pruuti (1979)
A. Mägi, Agamemnoni kojutulek (1980)
A. H. Tammsaare ja L. Römmer, Armastuse tähisel (1982)
K. Ristikivi ja L. Römmer, Õige mehe koda (1983)
L. Römmer, Koidulauliku jälgedes (1985)
K. Saarsen, Merehunt (1986)

Rollid

Liina (A. Kitzbergi "Püve talus", 1919 Noorte Ühenduses)
Matilde (E. Vilde "Pisuhänd", 1920 Noorte Ühenduses)
Juts (L. Koidula "Säärane mulk", 1920)
Printsess Mabel (L. Bauer "Kuningatrust", 1921)
krahvinna Restaud (W. Hasenclever "Gobseck", 1929)
Mob (Sinclair "Mob", 1929)
Nataša (Gorki "Põhjas", 1931)
Elts (Mälgu "Vaese mehe ututall", 1931)
Miina (Kitzbergi ja Simmi "Kosjasõit", 1932)
Masinapreili (Undla "Normaalse mõistuse kalmistul", 1933)
Nastja (A. Mälk "Neitsid lampidega", 1933)
Maria (Mihali "Olen 26-aastane", 1933)
Maie (Kitzbergi "Enne kukke ja koitu", 1934)
Mizzi (Töröki ja Emödi "Tütarlaps tänaval", 1935)
Linda (M. Raua "Kirves ja kuu", 1936)
Jurek (Werner "Saabuvad ajujääl", 1937)
Teele (O. Lutsu ja A. Särevi "Tootsi pulm", 1937, "Äripäev", 1938, ja "Sügis", 1939)
Elina (Blaumanis "Rätsepad Sillamatsil", 1938)
Miili (A. Kitzbergi "Kauka jumal", 1939)
Tiina (A. Kitzbergi "Püve talus", 1940)
Blandina (C. Goldoni "Kahe isanda teener", 1941)
Kõrboja Anna (A. H. Tammsaare ja A. Särevi "Kõrboja peremees", 1942)
Tiiu (H. Raudsepa "Vedelvorst", 1943)
Anne (A. Kitzbergi "Neetud talu", 1944)
Ilona (Bokay "Abikaasa", 1946 Eesti Flyktingteater Rootsi)
Elizabeth (M. Waltari Teine noorus, 1956 Stockholmi Eesti Teater)
Emand Brigitte (H. Kleisti "Lõhutud kruus", 1987, Stockholmi Södra Teater)

Lasteetendused

Mis juhtus täheriigis
Jõuluvana kirjakott
Nõiutud metsas
Palun, Härra Kuningas – tõlge – Astrid Lindgreni teos
Mudilaste mäss – tõlge – Ove Perssoni teos
Võlukast – tõlge – Per Edströmi teos
Metsas jõuluööl (1956)
Tiksi ja Toksi (1960)
Miks sa nutad, jänkumemm (1961)
Päkapiku hambavalu (1962)
Kuu hõbedane kroon (1963)
Tibukese seiklus (1966)
Trikk, trikk, trikk – on see võimalik? (1966)
Jänkupere pühademunad (1967)

Viited

↑ Karin Saarsen (2000). Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulasteater Rootsis. Eesriie tõusis siiski. Tallinn: Faatum. Lk 28.
↑ Saarsen, Karin. Teatriraamat Eesti Raamatu Aasta alguseks. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet. 23. märts 2000.
↑ Sarv, Tiina. Ugala näitlejanna sai Rootsist stipendiumi. Sakala, 13. detsember 2003.

Kirjandus

K. Saarsen. Eesriie tõusis siiski: Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulasteater Rootsis 1945–1987. Tallinn, 2000
O. Kurmiste. Lency Römmer. – Teater 1935, 7
Artur Adson. "Tütarlaps tänaval". Lency Römmeri lavajuubel töölisteatris 24. oktoober. 1935. – Päevaleht, 25. oktoober 1935
R. Kangro-Pool. "Tütarlaps tänavalt" Töölisteatris. – Postimees, 26.oktoober 1935
Trollide printsess. – Tallinna Post, 13. detsember 1935
W. Mettus. Teatrivallast: – Päevaleht, 15. jaanuar 1937
L. Soonberg. "Äripäev" Töölisteatris. – Uus Eesti, 1. detsember 1938
E. Ohjamine. Paradiisi väravad avas teatrihooaja. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 11. november 1960
I. Grünthali. Naeratav O'Neill. – Mana 1962, 4
L. Römmer. Unistused jah tõelisus. Lavaveterani sünnipäevaportree. Intervjueerinud I. V.. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 14. detsember 1963
K. Rx. [K. Ristikivi]. Juhansoni reisid Soomes – ja Stockholmis. – Teataja, 12. mai 1973
Uuelaadne teatriüritus: "Elasid kord" E. Maja. Lühivestlus Lensi Römmeriga. Intervjueerinud A. Mägi – Eesti Päevaleht (Stockholm), 12. september 1979
E. Ohjamine. Tubateatri edukas start. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 20. oktoober 1979
E. Kuus. Lensi Römmer. – Triinu 1979, 105
K. Saarsen. Teatri Grand Old Lady Lensi Römmeri juubel. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 16. detsember 1988
L. Römmer jt. Eesti teatriinimesed paoteel. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1989, 11
A. Wolverine. Väliseestlaste teater ja draama. Tartu, 1991
K. Saarsen. Lensi Römmer-Kuus in memoriam. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 3. detsember 1993
A. Lepik. Lensi Römmer surnud. – Teataja, 18. detsember 1993
T. Pabut. Lensi Römmer-Kuusi mälestades. – Sirp, 7. jaanuar 1994
P. Kruuspere. Kuningatütre teenijast Grand Old Ladyni. Lensi Römmer (1903–1993). – Teater. Muusika. Kino 1994, 3
S. Airik-Priuhka. Asjatundlik. Lensi Römmeri elust jah tööst: Eesti Päevaleht (Stockholm), 7. detsember 2000
A. Mägi. Lensi Römmer jah teema teater: Eesti Päevaleht (Stockholm), 23. november 2000
L. Trepp. Eesriie tõusis siiski. – Teataja (Stockholm), 20. jaanuar 2001
K. Saarsen. Sada aastat Lensi Römmer-Kuusi sünnist. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 9. jaanuar 2004
K. Saarsen. Lensi Römmeri sünniaastapäeva tähistati Teatri- ja Muusikamuuseumis. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 29. jaanuar 2004
K. Simmo, S. Priks. Rännud ajas ja loos, arhiiviga ja ilma – Lensi Römmer ja Edmar Kuus. – Enne ja nüüd on see. Muuseumi ringreisid 2008-2009-2010. Tallinn, 2011

[1] Karin Saarsen (2000). Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulasteater Rootsis. Eesriie tõusis siiski. Tallinn: Faatum. Lk 28.

[2] Saarsen, Karin. Teatriraamat Eesti Raamatu Aasta alguseks. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet. 23. märts 2000.

[3] Sarv, Tiina. Ugala näitlejanna sai Rootsist stipendiumi. Sakala, 13. detsember 2003.

[1]

[2]

[3]