Lauri Posti
| Lauri Posti | |
|---|---|
 Lauri Posti 1968. aastal | |
| Sünniaeg |
17. märts 1908 Lieto |
| Surmaaeg | 6. märts 1988 (79-aastaselt) |
| Amet | poliitik |
| Autasud | Soome Akadeemia |
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.[1]
Ta oli Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja akadeemik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1928. aastal Turus keskkooli. Aastatel 1928–1930 õppis ta Turu Ülikoolis, 1930. aastast Helsingi Ülikoolis ja 1931. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta oli korporatsiooni Ugala liige. 1934. aastal lõpetas ta Helsingi Ülikooli soome keele, läänemeresoome keelte ja rahvaluule erialal, õppis stipendiaadina 1935 Läti Ülikoolis ning 1936. ja 1937. aastal Tartu Ülikoolis. Sai 1942. aastal Helsingi Ülikooli juures filosoofiadoktori kraadi liivi keele häälduse ajalugu käsitlenud väitekirjaga "Grundzüge der livischen Lautgeschichte".
1938. aastast töötas ta Helsingi Ülikooli õppejõuna, aastatel 1948–1949 oli USA-s Indiana Ülikooli külalisprofessor. Aastatel 1953–1971 oli ta Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor[1] ja eesti keele õppetooli juhataja.
Ta oli aastatel 1963–1968 Soome – Nõukogude Liidu kultuurialase koostöö komisjoni ja 1967–1977 Soome haridusministeeriumi Nõukogude Liidu Instituudi teadusnõukogu esimees. 1975. aastal oli ta Soome haridusminister.
Eestlastele sai Lauri Posti aastatel 1966–1970 tuntuks kui "Naapurivisa" kohtunik Paul Ariste kõrval.[2]
Posti on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurinud läänemeresoome keeli (eriti nende häälikulugu), käinud uurimisreisidel liivlaste ja vepslaste juures. Kuulus 1938–1980 Soome-Ugri Seltsi juhatusse ja oli 1955. aastast seltsi aseesimees; Kotikielen Seura, Soome-Ugri Seltsi, Friedebert Tuglase Seltsi auliige.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Tema publikatsioonid käsitlevad peamiselt eesti, vadja, liivi ja vepsa keelt.[1]
- Näytteita vatjan kielesta. Kaasautor Lauri Kettunen. Helsinki 1932
- Estnische Dialektforschung. Helsinki 1941
- From Pre-Finnic to late Proto-Finnic. // FUF 31 (1953)
- Zur Geschichte des Wandels k > tš im Wotischen. // SUSA 60, 1958
- Itämerensuomalaisen verbitaivutuksen kysymyksiä. // Virittäjä (1961) 4
- Über das Quantitätssystem im Estlandischen. Helsinki 1965
- Some new contributions to the stock of Baltic loanwords in Finnic languages. // Baltistica XIII (1977) 1
- Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. Helsinki 1980
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1948 Soome Teaduste Akadeemia liige
- 1975 Soome Akadeemia akadeemik
- 1982 Tartu ülikooli audoktor[3]
- 1984 Jyväskylä Ülikooli audoktor
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ "Hietaniemen johdantokurssi Tarton yliopistoon – kuusi kunniatohtoria, kuusi professoria…". Estofennia. 29.9.2012.
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- EE 7, 430
- Huno Rätsep. "Akadeemik Lauri Posti elutööst". // Keel ja Kirjandus (1988) 9, 567–568
- Paul Ariste. "Zum Gedenken an Lauri Posti". // Советское финно-угрoведение (1988) 3, 238–240
- Seppo Suhonen. "Lauri Posti 1908–1988". // Virittäjä (1988) 2, 253–260
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- "Lauri Posti". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.