Mine sisu juurde

Apriķi

Allikas: Vikipeedia
Apriķi

läti Apriķi

Elanikke: 88 (2018)[1]

Koordinaadid: 56° 48′ N, 21° 30′ E
Apriķi (Läti)
Apriķi

Apriķi on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas, Laža valla halduskeskus. Küla asub paigas, kus Alokste suubub Tebra jõkke, asudes merepinnast 31 meetri kõrgusel. Küla jääb Riiast 190 ja endisest piirkonna keskusest Aizputest 13 kilomeetri kaugusele.

Külas asuvad rahvamaja, põhikool ja raamatukogu.[2] Seal on ka bussipeatus.[3]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Apriķi kirik, selle piirdemüür, orelikapp, altar, lühtri klaasdetailid, kantsel ja härraste loož, ning Apriķi mõisa elumaja, sealhulgas selle frontooni reljeefkujutised ja muud kaunistused, üheksa ustekomplekti ning ahi.[4]

Looduskaitse all on tammed ümbermõõduga 4,01, 4,02, 4,59, 5,55, 4,73, 4,49, 4, 4,35 ja 4,63 meetrit, saared ümbermõõduga 3,69 ja 3,7 meetrit, hõberemmelgas ümbermõõduga 4,74 meetrit ja pärnad ümbermõõduga 4,24 ja 3,85 meetrit.[5]

Küla asus 1253. aastani kuralaste Piemare muinasmaakonnas. Piirkonna jagamisel jäi Apperate asula ordule, seal asuv Dzintare ehk Dzintari linnamägi (Dsintern, Sintelîn) aga Kuramaa piiskopkonnale. 1261. aastal toimus selle all lahing piiskopkonna ja ordu vägede ning linnuses kindlustunud ülestõusnud kuralaste ja nende Leedu liitlaste vahel, mis lõppes ristisõdijatele võidukalt.[6]

1742. aastal rajati sinna mõis, mille keskuse juurde on kujunenud ka tänapäevane Apriķi küla. Aastani 2021 kuulus küla Aizpute piirkonda.

Seal on elanud vaimulik Wilhelm Karl Eduard Grüner ja üks Läti esimesi poeete Pime Indriķis.

Külas puidutööstusettevõtte juures asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud Voldemars Baronsile.[7]

2015. aastal oli külas 83 elanikku. 2018. aastal oli elanikke 88, 2020. aastal aga 76.

  1. Vietvārdu datubāze
  2. https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu
  3. "IS Mantojums". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2021. Vaadatud 10. oktoobril 2020.
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Šterns I. Latvijas Vēsture 1180-1290 Krustakari - Latvijas vēstures institūta apgāds 2002., 252.lk
  7. Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики