Läti Rahvusooper

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Läti Rahvusooper

Läti Rahvusooper (Latvijas Nacionālā Opera, LNO). Riias asuv Läti juhtiv ooperitrupp, mille koosseisu kuuluvad omaette institutsioonina Läti Rahvusballett (Latvijas Nacionālāis balets, LNB), Läti Rahvuskoor (Latvijas Nacionālāis koris, LNK) ja Läti Rahvusorkester (Latvijas Nacionālāis orkestris).

Läti Rahvusooper

Ooperimaja[muuda | muuda lähteteksti]

Riia Rahvusooperi trupp resideerib Riia südalinnas arhitekt Ludwig Bohnstedi projekti järgi, mille isiklikult kiitis heaks Venemaa tsaar Aleksander II, 1863. aastal valminud neoklassitsistlikus algselt Saksa trupile rajatud teatrihoones. Kuid algne hoone on üle elanud mitmeid rekonstrueerimisis. Hoone hävis 1882. aasta suures tulekahjus ning avati rekonstrueerituna Riia peaarhitekti Reinholds Schmaeling kavandite järgi 1887. aastal. Väiksemamõõdulisi rekonstrueerimisi oli 1957-1958. aastal ja 1970. aastate keskel. 1990−95. aastal oli Riia ooperimaja suletud kuna viidi läbi suuremamahuline rekonstrueerimine ja moderniseerimine. Paremat akustikat silmas pidades vähendati senist istekohtade arvu (1200) 933-ni, kuid jäeti muutmata traditsiooniline, ehkki ebamugav saali plaani. Selles puudub vahekäik ning mõned istekohad on vahetult dirigendi selja taga. 2001. aastal lisati vanale ooperimajale uus hoone, milles on väike saal (300 kohta) ja ruumid artistidele ja tehnilisele personalile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusooperi sünd[muuda | muuda lähteteksti]

Trupi ajalugu algab detsembris 1912, kui dirigent Pāvuls Jurjānsi (1866−1948) initsiatiivil asutati ooperitrupp, mis kandis nime Latviešu opera ja andis etendusi Rīgas Vācu teātra (Riia Esimene Teater) ruumides. Esimese maailmasõja alates evakueeriti trupp augustis 1914 Venemaale, kust ta naasis 1918 Riiga ja andis mõnda aega etendusi endises Riia vene teatris (praegu Läti Rahvusteater, Nacionālā teātra).

Trupi eestvedajaks sai Läti muusikaakadeemia (Mūzikas akadēmija) professor ja dirigent Jāzeps Vītols (1863−1948). Peagi naasis trupp oma majja. Lühikest aega esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1919. aastal kandis teater nime Padomju Latvijas Opera (Nõukogude Läti Ooper). Selles rollis andis trupp 23. jaanuaril 1919 ainsa etenduse milleks oli Richard Wagneri "Lendav hollandlane" (Der fliegende Holländer). Richard Wagneri loomingul ja tema isikul on lätlaste jaoks eriline tähtsus. See maailmakuulus saksa ooperikomponist ja dirigent töötas aastatel 1837-1839 Riia Saksa teatris muusikajuhina. Riias kirjutas ta 1838. aastal ooperi Rienzi teksti ning alustas sellele muusika komponeerimist.

Tegevus enne Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Iseseisvunud Läti Rahvusooperi esimeseks lavastuseks oli Richard Wagneri Tannhäuser. Sealt edasi moodustasid 1920.−30. aastatel trupi tuumiku need Jurjānsi trupi lauljad ja dirigendid, kes alustasid oma karjääri enne Esimest maailmasõda. Korduvalt kaasati ka Rahvusooperi trupi koosseisu Liepāja Ooperi lauljaid. Iseseisvuse aastatel 1920−40 esietendati igal esitati vähemalt kaheksa uut lavastust. 1923. aastal lülitati teatri koosseisu ka balletitrupp. 20 aasta jooksul etendati ligi 300 ooperit ja operetti. Tähelepanuväärne on, et õieti ühtegi 19. sajandi vähegi rahvusvahelist huvi tekitanud saksa, itaalia, prantsuse ega vene ooperit ei jäetud esitamata. Repertuaaris olid sageli ka 20. saj uudisteosed Richard Straussilt, Wolf-Ferrarilt, Křenekilt, Cilealt, Janáčekilt jt. Laialdaselt oli esindatud läti oma heliloojate ooperid ja balletid. Aastas külastas teatri etendusi üle 220 000 vaataja. 1937−1941. aastal töötas teatri juures kunstilise juhina Saksamaalt natside eest pakku läinud nimekas dirigent Leo Blech.

Läti NSV Riiklik ooperi ja balletiteater

Okupatsiooniaastad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda ning okupeerituna Nõukogude Liidu poolt sai teater nimeks Läti NSV Riiklik ooperi ja balleti teater (Latvijas PSR Valsts operas un baleta teātra). Tuli alustada praktiliselt nullist, sest valdav osa rahvuslikke heliloojaid, lauljaid ja muusikuid oli okupantide eest läände põgenenud. 1944−49. aastal oli teatri dirigendiks määratud vene juut Leonid Vigner. Ideoloogilistel kaalutlustel domineeris nõukogude ja vene ooper. 1956. aastal oli aga just see trupp esimene Nõukogude Liidus, kes võttis repertuaari Nõukogude juhtkonna poolt põlatud Richard Wagneri ooperid: Tannhäuser (1956), Lohengrin (1958) ja Die Walküre (1963).

1954−67. aastatel oli peadirigendiks Edgars Tons, kes taastas trupi kõrge kunstilise taseme ja tegi trupist ühe Nõukogude Liidu autoriteetsema ja võimekaima muusikakollektiivi. Taas pääsesid repertuaari läti heliloojate teosed, samuti 20. sajandi rahvusvaheliselt populaarsed ooperid, nagu Sergei Prokofjevi Voina i mir ("Sõda ja rahu") ja Ljubov k trjom apelsinam ("Armastus kolme apelsini vastu"), Benjamin Britteni Peter Grimes, Dmitri Šostakovitši Katerina Izmailova jt. 1954−75. aastatel teatris dirigendina töötanud Rihards Glāzups lülitas omakorda repertuaari ooperi suurmeistrite Puccini ja Verdi teoseid.

Saksa skulptori Hermann-Friedrich Wittig töö kaunistab Läti Rahvusooperi hoonet

Tegevus pärast taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Taasiseseisvunud Läti juhtiva teatrikollektiivina on Rahvusooper kiiresti arenenud üheks Läänemere regiooni väljapaistvaimaks ja rahvusvaheliselt tuntuimaks ooperitrupiks. Repertuaaripoliitikat iseloomustab mitmepalgelisus, kus Rahvusooperina esitatakse mõistetavalt ja regulaarselt Läti heliloojate teoseid. Rahvusooperi repertuaaris on sageli bel canto tippteosed. Esitatakse ka barokkoopereid ja 20. sajandi parimaid teoseid. Trupp on käinud etendusi andmas Moskvas (1999), Taiwanil (2001), Saaremaa ooperipäevadel (2002, 2009), Hongkongis (2002), Savonlinna ooperifestivalil (2004), Macaus (2013) jm.

Teatri kunstiliseks juhiks oli 1996-2013 helilooja Artūrs Maskats. Peadirigentideks on olnud Gintaras Rinkevičius (1996-2003), Andris Nelsons (2003-2007), Modestas Pitrėnas (2008-2013) ja alates 2013 Mārtiņš Ozoliņš. Alates 1998. aastast korraldatakse LNO baasil suvist (juunis) Riia Ooperifestivali (Rīgas Operas Festivāls), mille programmis on viis ooperit ja üks ballett. Samal aastal osales festivalil külalisena teater „Estonia”. 2003.aasta festivali programmis oli külalisteatriks Moskva Bolšoi ja 2004 Moskva Muzõkalnõi teatr Stanislavskogo i Nemirovitša-Dantšenko. 2018. aasta veebruaris ja märtsis andis Eesti Rahvusooper „Estonia” Riias külalisetendusi ja Läti Rahvusooper samal ajal Tallinnas.

1992. aasta veebruaris alustas tegevust ooperientusiastides moodustatud Rahvusooperi Gild (Latvijas Nacionālās Operas Ģilde, LNOG) Indulis Lacise juhtimisel, mille põhitegevuseks on leida Rahvusooperile sponsoreid, teha talle reklaami ning aidata kaasa noorte lauljate rahvusvahelisele koolitusele.

Repertuaar ja solistid[muuda | muuda lähteteksti]

LNO väga laiahaardelises repertuaaris on 21. sajandil olnud valdavalt maailma ooperiliteratuuri paremikku kuuluvad ja läbi aegade suurt publikumenu nautinud teosed, nagu Carmen, Aida, Don Carlos, La Traviata, La Rondine, La bohème, Alcina, Un ballo in maschera, Tosca, Jevgeni Onegin, Il barbiere di Siviglia, Salome, Der fliegende Holländer, Turandot, I pagliacci, Nabucco, Dialogues des Carmélites, Don Pasquale, The Rake’s Progress, Faust, Die Fledermaus jt.

Alfrēds Bruno Jānis Kalniņš (1879 - 1951)

Läti Rahvusooperis on olnud esmaettekandel arvukalt Läti heliloojate algupäraseid oopereid. 20. mail 1920 oli ettekandmisel Alfrēds Kalniņši ooper Baņuta, mis oli üldse lätlaste esimene oma ooper. Regulaarselt on repertuaaris Jānis Lūsēnsi lasteooper Putnu opera („Linnuooper”), mis oli Läti Rahvusooperis esmaettekandel 22. detsembril 2000.

Rahvusvahelise tuntud Läti solistidest on LNO-s esinenud Inessa Galante, Elīna Garanča, Aleksandrs Antonenko, Sonora Vaice, Raimonds Bramanis, Kristīne Zadovska, Samsons Izjumovs (esinenud korduvalt Eestis), Krišjānis Norvelis jt. Läti Rahvusooperis on külalissolistina esinenud Tiit Kuusik, Georg Ots, Anu Kaal, Ain Anger j.t.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]