Ain Anger

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ain Anger (sündinud 17. juunil 1971 Kihelkonnal) on eesti ooperilaulja (bass).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ain Anger õppis laulmist Eesti Muusikaakadeemias (1992–1996) Ivo Kuuse, Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Aastail 1993–2001 laulis Anger Rahvusooperis Estonia ning 2001–2004 oli ta Leipzigi ooperi solist. Alates aastast 2004 on Anger Viini Riigiooperi[1] solist ning lisaks Viinile sagedane külaline maailma teisteski tähtsamates ooperimajades ja kontserdilavadel. Regulaarselt esineb ta Berliinis, Münchenis, Milanos, Pariisis, Tokyos, New Yorgis, San Franciscos jm. Ain Anger on laulnud ka ooperifestivalidel Bayreuthis,[2] Helsingis, Bergenis, Lutzernis, Savonlinnas jm.

Debüüdi USAs tegi ta 2002. aastal maailmaesiettekandele tulnud Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ peaosas (New Yorgi Filharmoonikud, dir Lorin Maazel).

2013. aastal debüteeris ta Milano La Scalas Dalandina Wagneri „Lendavas Hollandlases“ (dir Hartmut Haenchen)[3] ja Barcelona Gran Teatre del Liceu’s (dir Josep Pons).

Eesti publik sai 2012/13 hooajal Angerit näha Rahvusooperis Estonia Mefistona Gounod‘ ooperis „Faust“, milles mõjuva ja kaasahaarava tegelaskuju loomise eest pärjati teda Eesti teatri aastaauhinnaga.

Repertuaar[muuda | muuda lähteteksti]

Angeri ooperi- ja kontserdirepertuaar on väga lai.

Viini Riigiooperi solistina on tal ooperirolle kogunenud enam kui nelikümmend, nende seas:

  • Philippe II ja Suurinkvisiitor (Verdi „Don Carlos“),
  • Sarastro (Mozarti „Võluflööt“),
  • Gremin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“),
  • Pimen (Mussorgski „Boriss Godunov“) ja
  • Fiesco (Verdi „Simon Boccanegra“),
  • Wagneri ooperites
    • Pogner („Nürnbergi meisterlauljad“),
    • Daland („Lendav Hollandlane“),
    • kuningas Heinrich („Lohengrin“),
    • Hermann („Tannhäuser“),
    • Hunding („Valküürid“),
    • Titurel (“Parsifal”) jpt.

Kontsertlauljana on tema viimaste hooaegade kavas olnud järgmised projektid:

  • San Francisco Sümfooniaorkestriga Beethoveni „Missa solemnis“ (rež. Michael Tilson Thomas) ja Verdi reekviem (dir James Conlon),
  • Philadelphia orkestriga Straussi „Elektra“ (dir Charles Dutoit) ning
  • Baieri Raadioorkestri (dir Mariss Jansons),
  • Frankfurdi HR Sümfooniaorkestriga (dir Paavo Järvi) Mahleri 8. sümfoonia ja
  • BBC Šoti Sümfooniaorkestriga "Tannhäuser" (BBC Proms, dir Donald Runnicles).

Anger on esinenud veel New Yorgi, Clevelandi, Saint Louise, Stockholmi ja Tokyo sümfooniaorkestritega ning teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega, nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Esa-Pekka Salonen ja Franz Welser-Möst.[4]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ain Anger on abielus Liina Angeriga.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]