Vana-Kuuste mõis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kuuste mõis)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Vana-Kuuste mõisast; Vastse-Kuuste mõisa kohta vaata artiklit Vastse-Kuuste mõis.

Vana-Kuuste mõisa härrastemaja

Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis (saksa keeles Alt-Kusthof, varem Ottes ja Kusthof) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Kuuste mõis 1521−1919[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuste mõisa (Ottes, 1582. aastal Kusth) on esmakordselt mainitud 1521. aastal, mil mõis kuulus Zoegedele. Pärast Põhjasõda kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele. XVIII sajandi lõpul eraldati mõisast Vastse-Kuuste mõis. 1799. aastal ostsid mõisa Liphardtid (17991839), sh Reinhold Wilhelm von Liphart (mõisa omanik aastast 1799) ja Karl Gotthard von Liphart (mõisnik 1829–1839). Reinhold von Liphart rentis 1834. aastal mõisa 12 aastaks Tartu Ülikoolile, kes rajas sinna Johann Friedrich Leberecht Schmalzi (1781–1847) algatusel Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi. See õppeasutus rajati Tartu Ülikooli põllumajanduseriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ja praktikabaasiks.

Vana-Kuuste mõisa härrastemaja 2012. aastal
Vana-Kuuste mõisapark

1839. aastal omandas mõisa August Johann Friedrich von Sivers, kes lepingu ülikooliga lõpetas, aastatel 1868–1896 oli mõisnik August Friedrich von Sivers. Viimane võõrandamiseelne mõisnik oli Leo von Sivers.

Mõis pärast võõrandamist[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastatel asus mõisas taas Tartu Ülikooli katsemajand. 1951. aastal toodi Vana-Kuuste mõisahoonesse üle Kuuste kool. Alates 2001. aastast asub mõisa härrastemajas ka Kuuste Raamatukogu.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 3305,38 hektarit müümata mõisamaad, 1440,69 hektarit müümata talumaad, 1461,5 hektarit müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 61 talu.

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

1744. aastal sündis mõisas Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kes hiljem Hiiu-Suuremõisas elades sai tuntuks Hiiumaa hullu krahvina.

1878. aastal asutati mõisas Eesti esimene koorelahutajaga meierei.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 97-98.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 20-23 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 168-169 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]