Eike Eplik
Eike Eplik (sündinud 19. novembril 1982[1] Raplamaal) on eesti kunstnik.[2]
Eplik omandas kunstihariduse 2002. aastast Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonnas (lõpetas 2007) ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuriosakonnas (magistrikraad 2010), samuti on ta olnud vahetusüliõpilane Soomes Turu Rakenduskõrgkooli (soome keeles Turun Ammattikorkeakoulu) skulptuuriosakonnas ning praktiseerinud Soome, Saksa ja Rootsi kunstnike assistendina.[2] "Tema loomingut, mille keskmeks on tavaliselt loomad, iseloomustab mängulisus, fantaasiaküllus ja müstilisus," kirjutab Tartu Kunstimuuseumi näituse "Noorus kui elustiil" kataloog. Mõned Epliku teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi kogusse.
Eike Epliku vanem vend on muusik Vaiko Eplik.[2]
Näitusi
[muuda | muuda lähteteksti]- "Maja ja Mina" Raja galeriis Tallinnas (magistritöö, ajendatud Gaston Bachelardi raamatust "Ruumipoeetika")[2]
- "Väike oks" Y-galeriis Tartus, 2011[2]
- "Tüdruk, kes kõike armastas" Tartus, 2012[2]
- "Lade" Tartu Kunstimaja suures saalis, Eleriin Ello, Eike Eplik, Krista Sokolova ühisnäitus, 2013.
- "Hiinalinna installatsioon" Linnafestivali UIT raames, Tartus Hiinalinnas, 2013
- “Kujukuju”, Draakoni galerii, Tallinn (2014)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2006 Eduard Wiiralti stipendium
- 2012 KUKU NUNNU stipendium[2]
- 2018 Ado Vabbe nimeline stipendium
- 2021 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eike Eplik EKABLis (vaadatud 03.06.2022)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Kaisa Eiche "Eike Eplik: Tüdruk, kes kõike armastas" Müürileht, 05.09.2012
- ↑ "Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid" Sirp, 13. veebruar 2022
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaisa Eiche "Eike Eplik: Tüdruk, kes kõike armastas" Müürileht, 05.09.2012