Erik Alalooga
Erik Alalooga (sündinud 2. aprillil 1974 Tallinnas) on eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Erik Alalooga on lõpetanud Tallinna Tehnikagümnaasiumi. Eesti Kunstiakadeemias omandas ta bakalaureusekraadi skulptuurierialal ja magistrikraadi interdistsiplinaarsetes kunstides.[viide?]
Aastatel 2006–2010 töötas Alalooga Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse kunsti õppetooli dotsendina ning aastatel 2010–2013 etenduskunstide juhatajana Õppetöö fookuses oli tehnoloogia kui loomis- ja esinemisprotsessi domineeriv pool.[viide?]
2014. aastast esindab Alalooga eksperimentaalmuusikat sooloartistina. Ta uurib alternatiivset positsiooni helikunsti liigse digitaliseerimise vastu ja maa-aluse muusikahariduse võimaluste säilitamist. Alalooga on 14. mail 2016 asutatud etenduskunsti ja eksperimentaalmuusika helikunstigalerii Supersonicum president.[2]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Erik Alaloogat tuntakse enamasti DIY analoogtehnoloogiliste lahenduste uurimise ja oma teostes rakendamise kaudu. Alates 2005. aastast on tema tähelepanu keskmes olnud vahetud suhted inimese ja masina vahel. Alustades interaktiivsetest tehnoloogilistest objektidest, liikus Alalooga edasi keerukamate suhtlusvormide poole.[viide?]
2009. aastal hakkas ta ühendama objekte suuremateks tehnoloogilisteks süsteemideks, mis nõudsid publiku koordineeritud koostööd. Toonased etendused kandsid ühist pealkirja "Kinematic Mysteriums".[viide?]
Alates 2011. aastast on ta uurinud tehnoloogilisi jõudlusi. Etendustes tegeleti füüsiliste kehadega, mis olid toores kontaktis materjali ja tehnoloogiaga. Lisaks keskendusid etendused interaktiivse heli ja valguse kasutamisele. "Materjali vastupanu" võitis 2012. aastal Eesti iseseisva tantsu auhinna. Tema kunsti on esitletud Eestis, Balti- ja Põhjamaades, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Šveitsis, USA-s ning Austraalias.[2]
Loomingu näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]- Isikunäitus "Singulaator" Tartu Kunstimuuseumis (25.05.–18.08.2018)[1]
- Isikunäitus "A cock-work orange" Rakvere Nortsu tee angaaris (08.06.2017)[3]
- Industriaalloits "Katastroof ja dünaamika" (Erik Alalooga, Eduard Tee, Karolin Tamm, Carmen Seljamaa), Üle Heli festivalil Punases Majas (29.10.2016)[4]
- "Materjali vastupanu" (Erik Alalooga ja Andreas W.) Eesti kaasaegse tantsukunsti ülevaatefestival Uus Tants 2013 Haapsalus (11.–13.04.2013)[5]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]2023. aastal pälvis Alalooga Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse "Vabastatud masinad" ja kohaliku helikunsti edendamise eest. Tema olulisim helikunsti edendustöö oli seotud 2022. aasta suvel Tartus Ajuokse Avangaaris korraldatud festivaliga Mäo Rist.[6]
Alalooga valiti aastateks 2024–2026 üheks kunstnikupalga saajaks.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Erik Alalooga isikunäitus "Singulaator". Tartu Kunstimuuseum.
- ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2020. Vaadatud 6. aprillil 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Erik Alalooga isikunäitus "A cock-work orange". Müürileht. 6. juuni 2017.
- ↑ Kiirkohting: Erik Alalooga. Müürileht. 26. oktoober 2016.
- ↑ Uue Tantsu kirglikud mõtlevad kehad. Müürileht. 24. aprill 2013.
- ↑ "Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid". ERR. 8. veebruar 2023.
- ↑ "Selgusid uued kunstnikupalga saajad" ERR. 12. detsember 2023.