Robert von Toll

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Robert von Tolli vappepitaaf Tallinna Toomkirikus

Parun Herman Robert von Toll (23. jaanuar 1802 – 7. detsember 1876) oli Eestimaa aadlik, ajaloolane ning sõjaväelane Venemaa keisririigi armees.

Robert von Toll astus 1816. aastal Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse, osales traguniohvitserina Vene-Türgi sõjas ja Poola 1831. aasta Novembriülestõusu mahasurumisel, sai viimases raskelt haavata ning läks 1852. aastal erru polkovniku auastmes.

1841. aastal päris Robert von Toll Kukruse mõisa Virumaal. Ta kasvatas sealset ulatuslikku Baltimaade ajalooürikute, müntide ja pitsatite kogu. Tema kogud avaldati väljaandes "Est- und livländische brieflade". Esimese (1856) ja teise köite (1861, 1864), mis katsid Poola ja Rootsi aega 1561–1597, koostas Toll koos Friedrich Georg von Bunge ja Eduard Pabstiga, kolmanda köite (1879, kronoloogiad) toimetas Philipp Schwartz ja neljanda köite (1887, pitsatid ja mündid) Johan Sachssendahl.

1860. aastal uuris Toll ajaloolase Carl Schirreni eeskujul Rootsi Riigiarhiivi, kust leidis osa Liivimaa ordu väärtuslikust arhiivist, mis andis talle tööks rikkalikult materjali.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Robert von Toll oli polaaruurija Eduard von Tolli lell.

Ta oli abielus Albu mõisa pärijanna Marie Irene von Igelströmiga

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]