Robert von Toll
Parun Herman Robert von Toll (23. jaanuar 1802 Linnamäe mõis, Antsla kihelkond, Võrumaa, Liivimaa – 7. detsember 1876 Kukruse mõis, Jõhvi kihelkond, Virumaa, Eestimaa) oli Eestimaa aadlik, ajaloolane ning sõjaväelane Venemaa keisririigi armees, Eestimaa provintsiaalpoliitik ja Eestimaa maanõunik.
Herman Robert oli parun Adolf Friedrich von Toll[1]i (1773–1805) ja Karoline Margarethe Agnete von Tolli (sünd. Baranoff) poeg.
Robert von Toll õppis Peterburi merekadetikorpuses, astus 1816. aastal Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse, osales traguniohvitserina Vene-Türgi sõjas ja Poola 1831. aasta Novembriülestõusu mahasurumisel, sai viimases raskelt haavata ning läks 1852. aastal erru ratsaväepolkovniku auastmes.
1841. aastal päris Robert von Toll Kukruse mõisa Virumaal. Samuti kuulus talle veel Järvamaa Järva-Madise kihelkonna Albu ja Peetri mõis.
Robert von Toll osales Toll aktiivselt ka Eestimaa rüütelkonna töös, olles Eestimaa Rüütelkonna Matriklikomisjoni liige, oli 1857-1860 meeskohtunik, 1862–1876 Eestimaa maanõunik ja Eestimaa Ülemmaakohtu liige, 1864–1868 ka Virumaa ülemkirikueestseisja.
Robert von Toll kogus Kukruse mõisas ulatusliku Baltimaade ajalooürikute, müntide ja pitsatite kogu jätkates Carl Gustav von Toll alustatud ürikute kogumist[3]. Tema kogud avaldati väljaandes "Est- und livländische brieflade". Esimese (1856) ja teise köite (1861, 1864), mis katsid Poola ja Rootsi aega 1561–1597, koostas Toll koos Friedrich Georg von Bunge ja Eduard Pabstiga, kolmanda köite (1879, kronoloogiad) toimetas Philipp Schwartz ja neljanda köite (1887, pitsatid ja mündid) Johan Sachssendahl.
Robert von Tolli ürikute kogu oli eesti- ja liivimaalastele ja eriti rüütelkondade matriklikomisjonidele oluline sellepärast, et eristada ja kinnitada kohalikku aadlit Vene aadlist. Eesti ajaloo seisukohalt on selle kogu tähtsus hindamatu, sest see moodustab umbes poole kogu Eestis olevast dokumentatsioonist Vana-Liivimaa, Poola ja Rootsi aja kohta. Just sealt leiab alati esmast infot Eesti kohanimede ja muu seesuguse kohta[3]. Robert von Toll nimetati oma ajalooalase tegevuse eest Riia Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi ning Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks[4].
1860. aastal uuris Toll Carl Schirreni eeskujul Rootsi Riigiarhiivi, kust leidis osa Liivimaa ordu väärtuslikust arhiivist, mis andis talle tööks rikkalikult materjali.
Robert von Tolli ajal hakati Kukruse mõisas 1870. aastatel, esimesena kaevandama ja kasutama põlevkivi. Kukruse mõisa järgi on saanud nimetuse kukersiit (põlevkivi), ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon ehk kukeroon (põlevkivituhkbetoon).[5] Robert von Toll rajas Kukrusele ka Eesti ühe liigirikkama pargi, tiigid ja tõenäoliselt kuivendussüsteemi.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Est- und livländische Brieflade. Th. 1, Dänische und Ordenszeit. Bd. 1 : eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen, Herausgegeben Friedrich Georg von Bunge, Robert von Toll. Reval 1856, (Gedruckt bei J. Kelchen). ADA, Bayerische Staatsbibliothek - MZD Link,
- Est- und livländische Brieflade: Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. Erster Theil, Dänische und Ordenszeit. Zweiter Band. Register zum ersten Bande, Herausgegeben Friedrich Georg von Bunge, Robert von Toll. Reval: In Commission bei Kluge und Ströhm, 1857 (Gedruckt bei J. Kelchen) ETERA, ETERA,
- Est- und livländische Brieflade. Swedische und polnische Zeit. 1. Zweite abteilung. Zweiter band: Die Jahre 1651 bis 1697: Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Ehst- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen. Herausgegeben Eduard Pabst, Robert von Toll. Reval, 1864. ETERA, Uniwersytet Kazimierza Wielkiego w Bydgoszczy
- Est- und Livländische Brieflade: Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands. II. Theil, Band 1 und 2, Schwedisch-polnische und schwedische Zeit von 1561-1700: Register zum II. Theil, Band 1 und 2, Riga und Moskau : Verlag von J. Deubner, 1885 (Riga : Stahlische Buchdruckeri (R. Ruetz). Bayerische Staatsbibliothek Link, ETERA
- Est- und Livländische brieflade: eine sammlung von urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen, Indiana University
- Pt. 1-2. Schwedische und polnische Zeit - hrsg. von E. Pabst und R.v. Toll.
- Pt. 3. Register. 3. Chronologie der Ordensmeister über Livland. hrsg. von P. Schwartz.
- Pt. 4. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Pt. 2. Siegel
- Est- und Livländische Brieflade. 4. Theil, Siegel und Münzen der weltlichen und geistigen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561: nebst Siegeln eineimischer Geschlechter. Reval, 1887. BSB: Link
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Robert von Toll oli polaaruurija Eduard von Tolli lell.
Ta oli abielus Albu mõisa pärijanna Marie Irene von Igelströmiga
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Adolf Friedrich von Toll, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]
- ↑ R. v. Tolli vapp-epitaaf, 1876 kultuurimälestiste registris (vaadatud 14.09.2023)
- 1 2 Külli Kriis, Kes nad olid - von Tollid ?, Põhjarannik, nr. 210, 6 november 2010
- ↑ Albu 1818-1862. Igelströmid ja Tollid, www.eha.ee, (vaadatud 14.09.2023)
- ↑ Heldur Sander, Alar Läänelaid, Kukruse mõis ja park, Eesti Loodus, 2007/9
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Allgemeine Deutsche Biographie
- Nordisk familjebok, Toll, 2. Robert von, 1904–1926
- Portree. Herman Robert von Toll. Kukruse mõisnik, maanõunik, Soolapaberifotod Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus
- Külli Kriis, Kes nad olid - von Tollid ?, Põhjarannik, nr. 210, 6 november 2010