Boa

Boa
	; Boa constrictor (kuningboa)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Sugukond	Boidae;
Alamsugukond	Boinae pärisboalased;
Perekond	Boa; Carl Linné, 1758
Sünonüümid
	Boa – Linnaeus, 1758; Constrictor – Laurenti, 1768; Pelophilus – A.M.C. Duméril & Bibron, 1844; Sanzinia – Gray, 1849; Acrantophis – Jan In Jan & Sordelli, 1860;

See artikkel räägib madude perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Boa (täpsustus)

Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv mao perekond. Boa perekonna maod võivad saakloomadele ohtlikuks saada mitte hammustuse vaid nende haardesse sattumise läbi. Teadlased peavad neid mürgita madudeks.

Klassifikatsioon

Praegu arvatakse sellesse kindlalt ainult kuningboa (Boa constrictor).

Aastal 1991 arvas osa autoreid perekonda ka järgmised liigid^[2]:

Boa dumerili (Acrantophis dumerili)
Boa madagascariensis (Acrantophis madagascariensis)
Boa manditra (Sanzinia madagascariensis).

Aastal 2001 otsustati nimetatud boad, molekulaartasandi uuringute kaudu, siiski perekonnast välja viia.^[2]

Perekonna autor on Carl Linné ("Systema Naturae", 1758). Tema arvas sellesse ka näiteks Boa murina, mis on tänapäeval tuntud kui Eunectes murinus anakonda perekonnast (hiidanakonda).^[2]

Kirjeldus

Boad elavad looduses valdavalt soojema kliimaga metsades, nii maapinnal kui puudel. Neid leidub Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril ja Réunioni saarel.^[1]

Kehaehitus

Boa võib kasvada kuni 4,5 m pikaks. Keel on kaheharuline, kasutab ta seda selleks, et haista.

Eluviis

Neid peetakse valdavalt öise eluviisiga roomajateks, kuid sobival päikeselisel päeval võib neid kohata päikesevanne võtmas.

Toitumine

Boa pole just kõige osavam jahimees, kuid võib mitmeid nädalaid söömata olla. Nad on valdavalt loomtoidulised ja saaklooma haaravad nad rahulikult oma haardesse (keerdudesse) ja püüavad saaklooma lämmatada (kägistada). Saagiks langevad suured sisalikud, linnud, väiksed imetajad. Tavaolukorras boa inimest ei ründa, välja arvatud siis, kui ta on väga näljane või põgenemistee puudumisel.

Paaritumine

Vaagnakannus

Boal on tagakeha küljes, kloaagi läheduses paarilised väiksemõõtmelised vaagnakannused (Pelvic spurs), mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.

Poegimine ja pojad

Boad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Vastsündinud boad on üsna kohe peale sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid. Harilikult on poegi 20–50 ning nad on juba 50 cm pikad

Termini ajalugu

Nimetust 'boa' olevat Mark O'Shea arvates kasutanud juba Plinius Vanem (23–79 pKr) oma teose "Naturalis historia" 8-köites.^[2]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)

Välislingid

Oppel,Die Ordnungen, Familien und Gattungen der Reptilien, als Prodrom einer Naturgeschichte derselben. in Commission bey Joseph Lindauer, München, lk 57–58, 1811 OpenLibrary raamat veebiversioon (vaadatud 23.09.2013) (saksa ja ladina keeles)

Kuninboa

Z. Knotek, V. Jekl, G.M. Dorrestein, S. Blahak, Z. Knotkova, Presumptive viral infections in captive populations of Boa constrictor in the Czech Republic, Veterinarni Medicina, 52, 2007 (11): 512–520

[mcdiarmid-1] 1,0 ^1,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).

[boas-and-p-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)

[1]

[2]