Kohila
|
See artikkel on asulast; samanimelise rahvatantsurühma kohta vaata artiklit Kohila (tantsurühm). |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
| Kohila | |
|---|---|
 Kohila mõisa peahoone | |
| Pindala |
3,8 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
3295 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
3268[3] |
| Koordinaadid | 59° 10′ N, 24° 45′ E |
  | |
 | |
Kohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe alles, Kohila valla halduskeskus. Tallinna piirini on Kohilast 27 km ja Raplani 20 km.
Kohila territooriumi jäävad Kohila mõisa ja Tohisoo mõisa peahoone. Viimases asub Kohila Kunstide Kool ning samasse mõisaparki on rajatud ka keraamikakoda ning mõisa viinaköögi hoones tegutseb Tohi Distillery. Kohila mõisahoones tegutseb aga Kohila Mõisakool.
Kohilas tegutsevad noortekeskus ja noortevolikogu. Tegutsevad ka mitmed kultuuri ja käsitööga seotud ühingud, ühendused ja seltsid.
Enamik Kohila poode asub Vabaduse tänaval. Kohila alevis on palju parke. Vaatamist väärt on ka endine Kohila vesiveski, kus praegu töötab baar. Kohilas on olemas kohalik tervisekeskus, kiirabi (Pärnu Haigla SA Kohila kiirabi), tuletõrje (Raplamaa päästeteenistuse Kohila tugikomando) ja politsei (Lääne politseiprefektuur Rapla politseijaoskonna Kohila konstaablipunkt). Alevi serval paikneb EAÕK Angerja Issanda Taevaminemise kirik.
Piirkonna suurim tööandja oli pikka aega Kohila paberivabrik. Tänapäeval on selleks Kohila Vineer.
Transport[muuda | muuda lähteteksti]
Alevi kagupiiril kulgeb Tallinna–Rapla–Türi maantee ja loodepiiril Aandu tee. Alevit läbivad Kernu–Kohila tee, Kiisa–Kohila tee ja Lohu–Kohila tee.
Alevit läbib Tallinna–Rapla–Viljandi/Pärnu raudtee. Alevis on Kohila raudteejaam, mis rajati koos Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudteeliiniga 1900. aastal. Raudteed pidi on Balti jaamast Kohilasse 34 km. Kohilal on hea rongiühendus Tallinnaga.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kohila küla (Koil) on esmamainitud saksakeelsetes allikates aastal 1241, see on kuulunud Hageri kihelkonda.
19. sajandi lõpuaastail rajati Kohilasse, tolleaegse nimega Kapa-Kohilasse (saksa keeles Kappa-Koil, vene keeles Капа–Койлъ), puupapivabrik, mis aastal 1907 muudeti paberivabrikuks.
1901. aastal anti Kohilas käiku kitsarööpmelise raudtee Tallinna–Viljandi raudteeliini haru, mis 1960. aastate lõpus vahetati laiarööpmelise vastu.
1945. aastal sai Kohila aleviks. Aastatel 1993–2002 oli Kohila alevvald.
-
Mõisa ait-kuivati -
Tohisoo mõisa peahoone -
Vabadussõja mälestussammas
.jpg)
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Kohilas tegutseb Kohila Gümnaasium, mis on Raplamaa suurim eestikeelne gümnaasium. Üldhariduskoolina tegutseb alevis ka Kohila Mõisakool, mis on eraüldhariduskool, mis järgib Vanalinna Hariduskolleegiumi, MTÜ Miikaeli Ühenduse ja Püha Miikaeli Kooli põhimõtteid.
Tohisoo mõisa peahoones tegutsevas Kohila Kunstide Koolis saab õppida kunsti, muusikat ja käsitööd ning hooti korraldatakse ka muid koolitusi ja kursusi.
Kohila vallas on kolm munitsipaal-lasteaeda, mis tegutsevad viies majas: Sutlema-Aespa lasteaed (Linnupesa maja Sutlema külas ja Metsaveere maja Aespa alevikus), Kohila lasteaed Sipsik (Sipsiku maja Kohila alevis ja Põnnipere maja Prillimäe külas) ning Kohila lasteaed Männi. Lisaks tegutsevad Kohila vallas kaks erapäevahoidu: Triinu ja Taavi päevahoid Kohilas ning Linnupoja päevahoid Sutlema külas.
Tegutseb JJ-Streeti tantsukool.
Kohila Keskkonnahariduse Keskus pakub igas vanuses inimestele keskkonnahariduslikku tegevust.
Kultuurielu[muuda | muuda lähteteksti]
Alevis tegutseb ka Kohila raamatukogu.
Seal on tegutsenud Kohila rahvamaja ehk Kohila kultuurimaja (23. september 1934 – 13. detsember 1981).
Taidluskollektiivid ja seltsingud[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvatantsurühmadest tegutsevad asulas tantsurühm Kohila ja Rõõmutallad.
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
Alevis on korralikult sisustatud spordikompleks. Piirkonnas on kaks staadioni, skeitpark ja siseskeithall, välijõusaal, võrkpalli-, jalgpalli- ja tenniseväljak.
Kohalik võrkpallinaiskond end heast küljest näidanud meistrivõistlustel.
Üritused[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 2006. aastast toimub enne emadepäeva laupäevane põnnide paraad. Põnnide vanemad veavad vankrites oma lapsi mööda Vabaduse tänavat lasteparki, kus toimub kontsert ja eelmisel aastal sündinud laste vanemate autasustamine.
Alates 2007. aastast toimub Kohilas kergejõustiku võistlussarja "Bigbank kuldliiga" üks suviseid etappe.
Igal suvel toimub Kohilas muusikaüritus Kapa festival. Seda peetakse Tohisoo mõisapargis.
Mälestusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Kohilas asub 1939. aastal avatud Vabadussõja mälestussammas.
Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]
Kohilast on pärit ettevõtja Urmas Sõõrumaa, botaanik Urmas Laansoo, lauljad Kadi Toom, Vaiko Eplik ja Birgit Õigemeel, poliitik Andrus Saare, korvpallitreener Andres Sõber ning jalgpallur Enar Jääger.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 12.12.2018.
- ↑ Eesti 2021. aasta rahvaloendus, vaadatud 3.06.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kohila – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis