Kirikuisa
Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8. sajandil, st hilisantiigi perioodil elanud kristlikku autorit, kelle tekstid on oluliselt mõjutanud kristlikku õpetust, kristluse enesemääratlust ning kirikukorraldust. Tavaliselt loetakse kirikuisasid ka pühakuteks.
Ikonograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Ikonograafias kujutatakse kirikuisasid liturgilises rüüs, sageli käsikirjarulli või raamatuga. Lääne-Euroopa kunstis on vahel tavaks kujutada pühapildi kompositsioonis mõnd vihjet kirikuisa pärimuslikule eluloole (näiteks Hieronymus koos lõviga).
Kirikuisad sajandite kaupa
[muuda | muuda lähteteksti]2. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]Aastail 80–150 elanud kirikuisasid nimetatakse ka apostlikeks isadeks:
Apologeedid:
3. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]- Origenes (ei loeta pühakuks)
- Tertullianus (tunnistati hereetiliseks)
- Clemens Aleksandriast
- Cyprianus Kartaagost
- Hippolytus Roomast
- Marcus Minucius Felix
- Dionysios Aleksandriast
4. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]- Eusebius Caesareast
- Athanasios Aleksandriast
- Kyrillos Jeruusalemmast
- Basilios Caesareast
- Gregorios Nazianzist
- Gregorios Nyssast
- Efraim Süürlane
- Afrat
- Johannes Chrysostomos
- Hilarius Poitiers'st
- Ambrosius Milanost
- Hieronymus
- Augustinus Hippost
- Nemesius Emesast
- Arnobius Vanem
- Lactantius
- Marius Victorinus
- Macrobius Ambrosius Theodosius
- Zenon Veronast
- Iulius Firmicus Maternus
5. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]6. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]7. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]8. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]Õigeusu kirik loeb kirikuisadeks ka järgmised autorid hilisemast ajast: