Hilarius Poitiers'st

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hilariuse ordineerimine piiskopiks, 14. sajandi raamatuillustratsioon
Hilariuse eluloo algus 12. sajandi käsikirjas (Codex Bodmer 127 lk 144r)

Hilarius Poitiers'st (u 300 või 315 Poitiers – u 368 Poitiers), ka Poitiers' Hilarius (ladina keeles Hilarius Pictaviensis, prantsuse keeles Saint-Hilaire) oli Poitiers' piiskop ja teoloog, on kristlik pühak ja kiriku doktor. Tema mälestuspäeva tähistab katoliku kirik 13. jaanuaril[1].

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Hilarius sündis 4. sajandi alguses Poitiers's (Pictavius Gallias, tänapäeva Prantsusmaal). Kristlaseks sai ta alles täiskasvanuna, umbes aasta 345 paiku[2]. Kodupaiga Poitiers’i piiskopina (353–368) võitles ta ägedalt ariaanluse vastu. Tema hüüdnimi oli "Malleus Arianorum" ('ariaanide vasar')[3], ja 1836 välja antud kirikulugu nimetas teda õhtumaa Athanasiuseks[4]. Oma kirjatöödega ja kirikukogudel kompromissitu esinemisega sattus ta Vana-Rooma keiser Constantinus II põlu alla ning pagendati aastateks riigi idaossa, Früügiasse.

Hilarius suri 368. aasta paiku Poitiers's. Aastal 1851 kuulutas paavst Pius IX ta kiriku doktoriks.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Pagenduses olles kirjutas Hilarius oma 12-raamatulise peateose "Kolmainsusest" ("De trinitate libri XII"). Viimastel eluaastatel valmis tal rida ladinakeelseid hümne ja Piibli osade kommentaare, sh Matteuse evangeeliumi ("Commentarius in Evangelium Matthaei") ning Taaveti laulude ("Tractatus super Psalmos") kommentaarid[5]. Teda peetakse Milano piiskopi Ambrosiuse kõrval üheks ladinakeelsele stroofilisele hümnile aluse panijaks[6]. Hilariusele on omistatud kolm hümni, ehkki mitte vaieldamatu kindlusega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]