Käina kihelkond
Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandil Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud Hiiumaa kaguosa baasil.[1] Põhjapoolsetest aladest moodustati 1627 Reigi ja lõunapoolsetest aladest Emmaste kihelkond 1866.[2]
Käina kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas paiknes kuus mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja üks karjamõis:[1]
- Käina kirikumõis (Pastorat Keinis)
- Aadma (Ahdma), Vaemla kõrvalmõis
- Orjaku (Orjak), Emmaste kõrvalmõis
- Putkaste (Putkas) rüütlimõis
- Vaemla (Waimel) rüütlimõis[3]
- Orjaku-Kuriste poolmõis (Orjack-Kurrist), eraldati Orjaku mõisast.[4]
Käina kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Aadma vald (1866–1893)
- Kassari vald (1866–1893)
- Käina vald (1866–1950)
- Putkaste vald (1866–1893)
- Vaemla vald (1866–1893)[5]
Kirikud ja kogudused[muuda | muuda lähteteksti]
Käina kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumismatk Käina kihelkonda toimus 1912. aastal. 2009. aasta seisuga on muuseumi kogudes Käina kihelkonnast esemeid 433, fotosid üle 470, välitöödel kogutud teatmematerjali 22, jooniseid 97.[6]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonna ala kattub umbkaudu endise Käina valla alaga.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Käina kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 17. mai 2012)
- ↑ Emmaste
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Käina kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Käina kihelkond Eesti Rahva Muuseum
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Käina kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 574–576.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.