Idiofonid

Allikas: Vikipeedia

Idiofonid (kr. idios 'oma' + phōnē 'heli' = 'iseheliseja') ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest.

Idiofonide liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Musical instruments, 1976[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igor Tõnurist, toetudes väljaandele "Musical Instruments"[1] idiofonid kaheksasse, paljude alaliigitustega põhirühma[2]:

1. Tampivad idiofonid (inglise stamping idiophones) – heli tekib

esemest, millega lüüakse vastu maad või mõnda teist kõva alust, nt kepi või seest õõnsa helitoru (inglise k hollow tube, õõnes bam275 busest või puust toru, mille alumine ots on kinnine) löök vastu maad või põrandat, ühe-kahe-kolme nuiaga tampimine uhmris, stepkingades tantsimine.

2. Tambitavad (inglise stamped idiophones) – heli tekib alusest,

mille vastu lüüakse, nt löök rusikaga vastu söögilaua pealispinda, löök kepiga vastu palki, rütmiline tants augu kohal, mis on kaetud kõva resoneeriva kattega (seda viimast Eestis ei tunta), jms.

3. Raputatavad (inglise shaken idiophones) – heli tekib eset raputades

(laste kõristid, kuljused, helisevad metallkaunistused riietel, kõrinatega õllekann jms).

4. Löödavad (inglise percussion, ka struck idiofones) – valmistatakse

sellistena, et heli saamiseks tuleb neid lüüa pulga või erilise nuiaga jms (nt ksülofon, gong, triangel, kõraga (= tilaga) kell, väljastpoolt palgilöögiga helisema pandav kell, eesti lokulaud). See on kõige ulatuslikum pillirühm.

5. Väristatavad (inglise concussion) – heli saadakse kahe või enama

sarnase osa (= eseme) kokkulöömisega (nt metallist taldrikud, kastanjetid).

6. Hõõrutavad (inglise friction) – heli tekib hõõrumisest, mõnikord

(nagu muusikalise sae puhul) hõõruvad kaks pinda vastamisi, samuti tekib heli hõõrudes niiske sõrmega mööda klaasi serva, heli võib tekitada ka kampoliga määritud ust sõrmega hõõrudes.

7. Kraabitavad (inglise scraped) – heli tekitatakse, tõmmates pulga

või muu sellisega järsult üle riibitud või ebaühtlase aluspinna (pesulaud, vaalikurikas, käristi, eesti tuhapill-pingipill).

8. Näpitavad (inglise plucked, nimetatakse ka linguaphones) –

heli tuleb ühest või enamast raami külge kinnitatud laastukujulisest keelekesest, mis näppides helisema pannakse (nt parmupill, sansa).

Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad idiofonid 1. kategooria ja on jaotatud nelja alamkategooriasse:

  • löömise idiofonid
  • näppimise idiofonid
  • hõõrumise idiofonid
  • puhumise idiofonid

Löömise idiofonid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti rahvapilld[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti rahvapillidest on idiofonid lokulaud, heliraud, pingipill, jauram, käristi, kilk, parmupill.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Musical Instruments of the World: An Illustrated Encyclopedia, Diagram Group. London et al.: Paddington Press, 1976:90–91
  2. [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2007/9igortonurist.pdf Tõnurist, Igor: "Eesti idiofonid – traditsioon ja "juhuslikkus"", 274-275

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

en:List of idiophones by Hornbostel-Sachs number


  Muusikainstrumentide liigitus  

KeelpillidPuhkpillidLöökpillidKlahvpillidElektroonilised

  Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus  

IdiofonidMembranofonidKordofonidAerofonidElektrofonid

  Muusikainstrumentide liigitus diapasooni järgi  

Sopranpillid  • Altpillid  • Tenorpillid  • Baritonpillid  • Basspillid