Viļķene mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Viļķene mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 14

Viļķene mõis (saksa keeles Wilkenhof, läti keeles Viļķenes muiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Viļķenes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

19. novembril 1621 kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Lemsalu piiskopilinnuse koos kõige sinnakuuluvaga Riia linnale. Kingitu hulgas oli ka Viļķene vakus (Wilcken), millest kujunes hiljem Riia linnale alluv Viļķene mõis.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal üksteist adramaad, sellele allus 342 mees- ning 413 naishinge.[2] Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Lemsalu ja Lāde mõisaga kuuskümmend viis adramaad. 1688 oli mõisa suurus 14 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid kümme, aastal 1757 aga üksteist. Aastal 1823 oli mõisa suurus 14 ja 13/20 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 14 ja 12/20, aastal 1881 aga 4 ja 27/80, lisaks 15 ja 2/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus Indriķi karjamõis, kus aastal 1835 sündis Läti hümni autor Kārlis Baumanis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.