Katharine Scott Bishop
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Katharine Scott Bishop (neiupõlvenimi Katharine Scott, 23. juuni 1889 New York – 20. september 1975) oli Ameerika Ühendriikide anatoom, arst ja histoloog.
,_sitting_in_lab_(3321948385).jpg)
Haridus ja töö[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis Wellesley ja Radcliffe'i Kolledžis.
- 1915 – lõpetas Johns Hopkinsi ülikooli Meditsiinikooli anatoomi eriala.
- 1915–1923 õpetas California Ülikooli Meditsiinikoolis histoloogiat. Õpetamise kõrval tegeles ka teadustööga ning avaldas teaduspublikatsioone.[1]
- 1924–1929 töötas histopatoloogina San Franciscos Georg William Hooperi nimelises Meditsiiniuuringute Instituudis.
- 1938–1953 töötas Alta Batesi haiglas (ingl k Alta Bates Hospital) Berkeleys.
Panus teadusse[muuda | muuda lähteteksti]
- 1922. aastal avastas ta koos Herbert McLean Evansiga[2] mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus rasvlahustuva toidufaktori X ehk X-vitamiini ehk antisteriilse faktori (hilisem nimetus E-vitamiin, mis on hädavajalik rottide viljakusega, nii spermatosoidide komplekteerimise kui ka tiinuse (platsenta moodustumisega (ingl k placentation)) ja rotipoegade sünniga, seotult.[3] Toitumiseksperimentide, mille käigus rottide toidusedel koosnes nn Osborne'i ja Mendeli "standarddieedist" : kaseiinist (18%), tärklisest (küpsetatud ja kuivatatud) (54%), rasvast (15%), võirasvast (9%) ja sooladest (4%, vastavalt McCollumi No. 185-le) koos adekvaatse A-vitamiini (kalamaksaõlina), B-vitamiini (0,4–0,6 g pärmina) ja C-vitamiini (apelsinimahlana), tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk sigimisvõimetuks. Mõlema soo sigimisvõime taastus, kui toidule lisati salatilehti, ka hariliku lutserni kuivatatud lehed tundusid rottide sigimisele samalaadset toimet avaldavat.[4] Esialgselt arvasid nad selle C-vitamiini toime olevat, kuid hiljem selgus, et salati (ingl k lettuce) toimet avaldas rasvaine fraktsioon ja et samalaadset toimet avaldas ka nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli).
Publikatsioonid (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]
- 1921 koos Herbert McLean Evansiga, On the Differential Reaction to Vital Dyes Exhibited by the Two Groups of Connective-tissue Cells. Carnegie Institution of Washington.[2];
- 1922. koos Herbert McLean Evansiga, On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
Eraelulist[muuda | muuda lähteteksti]
- 1921. aastal abiellus ta advokaat Tyndall Bishopiga. Neil sündis kaks tütart.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Elizabeth H. Oakes, Encyclopedia of World Scientists, lk 67-68, 2007, Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-6158-7, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)
- ↑ http://nopr.niscair.res.in/bitstream/123456789/12861/1/IJEB%2049(10)%20732-738.pdf
- ↑ Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
- ↑ George Wolf, The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill, J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363–366,[1]