Carles Puigdemont

Allikas: Vikipeedia
Carles Puigdemont
Carles Puigdemont
130. Kataloonia president
Ametiaeg
11. jaanuar 2016 – 27. oktoober 2017
Eelnev Artur Mas
Järgnev Ametikoht kaotati
Isikuandmed
Sünninimi Carles Puigdemont i Casamajó
Sündinud 29. detsember 1962 (60-aastane)
Amer, Kataloonia, Hispaania
Erakond Kataloonia Euroopa Demokraatlik partei
Junts per Catalunya
Abikaasa Marcela Topor (2000-)
Lapsed Kaks last
Elukoht Girona/Waterloo
Elukutse Ajakirjanik
Autogramm

Carles Puigdemont i Casamajó (sündinud 29. detsembril 1962 Ameris) on Kataloonia ajakirjanik ja poliitik. Ta oli 10. jaanuarist 2016 kuni 27. oktoobrini 2017 130. Generalitat de Catalunya president.

Ta sündis aastal 1962 Ameris Selva maakonnas Girona provintsis Kataloonias. Ta õppis Girona Ülikoolis katalaani filoloogiat. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ajakirjanikuna.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Puigdemonti perekond oli Kataloonia iseseisvuse pooldaja ja Carles alustas poliitikaga tegelemist teismelisena, liitudes liberaalse erakonnaga Kataloonia Demokraatlik Konvergents (CDC), mis oli Kataloonia Euroopa Demokraatliku Partei eelkäija (asutati Barcelonas 10. juulil 2016). Carles Puigdemont oli Kataloonia uudisteagentuuri direktor 1999.–2002. aastal ja Girona kultuurimaja direktor 2002.–2004. aastal. Ta loobus ajakirjanduslikust tegevusest poliitilise karjääri kasuks 2006. aastal, kui oli valitud Kataloonia parlamendi liikmeks Girona valimisringkonnas. 2007. aastal valiti ta Girona linnavolikokku ja 2011. aastal sai temast Girona linnapea. 10. jaanuaril 2016 valis Kataloonia parlament Puigdemonti 130. presidendiks[1] ning 11. jaanuaril 2016 astus ta tagasi Girona linnapea kohalt. Puigdemont osutus esimeseks Kataloonia presidendiks, kes keeldus andmast lojaalsuse vannet Hispaania põhiseadusele ja Hispaania kuningale.[2]

6.–7. septembril 2017 aastal kiitis Puigdemont heaks seadused, mis võimaldavad korraldada iseseisvusreferendumi ja vabariigi asutamise. Ühtlasi kinnitas ta Hispaania põhiseadust asendava õigusliku raamistiku, mis tuli kehtestada juhul, kui referendum toetab iseseisvust. 1. oktoobril 2017 toimus Kataloonias iseseisvusreferendum hoolimata sellest, et Hispaania konstitutsioonikohus peatas vastuvõetud seaduste kehtivuse. Valimisjaoskonnad osaliselt suleti ja mõnes kasutas politsei liigset jõudu.[3] Kokku hääletas referendumil 43% Kataloonia kodanikest, kellest 92% toetas iseseisvust. Kataloonia parlament kuulutas 27. oktoobril 2017 välja iseseisvuse, mille tulemusel kehtestas Hispaania valitsus Katalooniale otsevalitsuse, vallandades Puigdemonti. Kataloonia parlament saadeti laiali ja otsustati korraldada 2017. aasta Kataloonia piirkondlikud valimised. 30. oktoobril 2017 esitati Puigdemontile ja Kataloonia valitsuse liikmetele süüdistus mässumeelsuses, vastuhakus ja eelarveliste vahendite kuritarvitamises.

Pärast Kataloonia iseseisvusreferendumit põgenes Carles Puigdemont koos mõttekaaslastega Hispaania kohtuvõimu eest Brüsselisse. Nende kohta anti Hispaanias välja Euroopa vahistamismäärused. 21. detsembril 2017 toimunud piirkondlikel valimistel saavutas Puigdemonti valimisliit Koos Kataloonia Eest teise tulemuse. Puigdemont tegi ettepaneku alustada uusi kõnelusi tollase Hispaania peaministri Mariano Rajoyga, kuid see lükati tagasi.

Puigdemont jäi Belgiasse, kuna Hispaaniasse naasmisel oleks ta vahistatud. Seda olukorda määratleti kui pagulust, aga ka enesekehtestatud pagendust.[4] 25. märtsil 2018 pidas politsei ta kinni Põhja-Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Ta vabastati kautsjoni vastu, liidumaa kõrgem kohus otsustas, et Puigdemonti ei saa "mässu" eest välja anda. 12. juulil 2018 otsustas Saksamaa kohus, et ta võidakse Hispaaniale välja anda rahaliste vahendite kuritarvitamise, kuid mitte vastuhakus süüdistuse eest.[5] Puigdemonti juriidilised nõustajad teatasid, et kaebavad edasi iga otsuse tema väljaandmiseks. Pärast Saksamaa kohtu otsust tühistas Hispaania 19. juulil 2018 Euroopa vahistamismäärused Puigdemonti ja teiste eksiilis viibivate Kataloonia ametnike suhtes.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks, kuid Hispaania valitsus keeldus tema mandaati kinnitamast. 13. jaanuaril 2020 võttis Euroopa Parlament teadmiseks Puigdemonti valimise Euroopa Parlamendi liikmeks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 19. detsembri 2019. aasta otsusele.[6] 2021. aasta märtsis hääletas Euroopa Parlament tema saadikupuutumatuse äravõtmise poolt. 23. septembril 2021 teatati, et Itaalias Sardiinias arreteeris politsei ta saadud vihje põhjal, milles tehti ettepanek Euroopa vahistamismääruse alusel Hispaaniasse edasi toimetada[7], kuid Carles Puigdemont vabastati arestimajast juba järgmisel päeval.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on abielus Marcela Toporiga ja neil on kaks tütart. Ta räägib katalaani, inglise, prantsuse, rumeenia ja hispaania keelt.[8] Puigdemont on jalgpalliklubide Girona FC ja FC Barcelona toetaja. Ta mängib kitarri ja elektroonilisi klahvpille, noorukina osales katalaani rockbändis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Heckle, Harold (10 January 2016). "Spain: Catalonia parliament to vote for new region". Business Insider. Associated Press.
  2. ↑ Who is Catalan President Carles Puigdemont? Al Jazeera. Doha, Qatar. 4 November 2017.
  3. ↑ Spain: Police Used Excessive Force in Catalonia Human Rights Watch. 12 October 2017.
  4. ↑ "Catalonia's Separatists: In Exile. In Jail. In Power?". The New York Times. 5 January 2018.
  5. ↑ Carles Puigdemont can be extradited to Spain, German court rules.T he Guardian
  6. ↑ http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/PV-9-2020-01-13-ITM-006_ET.html
  7. ↑ Casey, Nicholas (23 September 2021). "Catalan Separatist Leader, Carles Puigdemont, Is Arrested in Italy". The New York Times
  8. ↑ Carles Puigdemont: freedom fighter or the enemy within. Euronews. Lyon, France. 10 October 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carles_Puigdemont&oldid=6161909"