Kasutaja:Kruusamägi/Mõtteid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

See alamlehekülg sai loodud soovist kuskile oma mõtteid vahest väheke kirja panna.

Vikipeedia kui entsüklopeedia[muuda | muuda lähteteksti]

Igasugu raamatute ja saatesarjade (kõrval)tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

Siia sobituvad hästi märksõnadeks Harry Potter ja Varjatud elud.

Mitte ei soovita mõista, et isik, keda mainitakse ühe raamatu ühel leheküljel ühes lõigus ühe korra ei ole tähelepanuväärne. Isegi ingliskeelses Vikipeedias ei minda asjaga pooltki nii kaugele, kui meil seda tihti teha soovitakse ning inglise viki on niigi see, mis tugevalt popkultuuri poole kaldu.

Mul paha komme sellel teemal aeg-ajalt vaidlustesse laskuda, sest mitte ei ole mul seda leplikku meelt, mis selle asja alla neelaks. Näiteks kord sai pärast pikki vaidlusi need Varjatud elude tegelased ühte artiklisse kokku tõstetud. No ei ole nii raske piirduda koondaartiklitega ja teha sinna ümbersuunamised.

Mis järgmiseks? Lähme ja kirjutame soomekeelsesse Vikipeediasse artiklid igast tegelasest, kes mänginud eestlaste sarjas "Õnne 13"? Või läti vikisse artikli igast inimesest (ja pudulojusest), keda mainiti A. H. Tammsaare keskses romaanisarjas. Tühja sest, et poolte artiklite ainuke sisu on vaid see, et "x on kõrvaltegelane "Tõde ja õigus" esimeses osas." Heal juhul veel märgitakse juurde, et teda on korra mainitud raamatu y peatükkis kõrvuti selliste tegelastega nagu z, q ja w. Kuigi paljukest neil vaestel lätlastel seda täiendust vaja olekski – paljud pole tõenäoliselt isegi sellest teosest midagi kuulnud.

Tegelastest ja kõrvaltegelastest eraldi artiklite loomise peaks tõesti jätma ainult nendeks puhkudeks, kui on reaalset materjali, mida sinna tekstiks lisada. Samuti oleks vajalik, et keegi on valmis põhjalikud artiklid meisterdama. Mingid poolpidused lausekatked on solvang Vikipeedia lugejaskonnale.

Bussipeatused[muuda | muuda lähteteksti]

Päris kuum teema oli vahepealsel perioodil see, kas lubada artiklite vorpimist bussipeatustest.

Kui välja arvata bussijaamad (Balti jaam, Tallinna Autobussijaam, Tartu bussijaam, jt), siis mina ei sooviks küll mitte mingil juhul lubada bussipeatustest artiklite vorpimist. Bussipeatused asuvad asulates – seega asula artiklisse transpordi alalõik ja sinna toppida see ühe-kahelauseline bussipeatuse kirjeldus, kui keegi suudab selle tõesti nii pikaks venitada. Lisaks oleks see variant igati lugejasõbralik, sest sellisel viisil leiaksid inimesed selle info üles.

Kui tõesti mõni peatus peaks olema selline, et sellest annab pikemalt kirjutada, kui ühe lause ja keegi on tõesti valmis oma aega panema sellesse, et valmiks korralik artikkel, siis kirjutagu aina. Ja fotomaterjal on samuti Commonsisse oodatud. Sisutuid artikleid ei tohi olla. Sisukatega on teine lugu.

Kui aga artikkel pole ette nähtud, tuleks lingid samuti panemata jätta.

Vikipeedia loojad[muuda | muuda lähteteksti]

Mitteaktiivsed adminnid[muuda | muuda lähteteksti]

Jällegi üks naeruväärne situatsioon: ühelt poolt eeldame administraatorite valikul neilt aktiivsust (nt), aga kui nad on juba valituks osutunud, siis minetame selle nõude sootuks ja pool rahvast peab nende isikute võõrandamatuks õiguseks jääda igavesest ajast igavesti administraatoriteks. Siin on küll minu kindel veendumus, et mitu aastat inaktiivsena püsinud isikud ei ole sobilikud administraatoritena jätkama (rääkimata sellest, et me ei tea sedagi, kas antud persoonid endiselt elus on).

Seda sai arutatud juba 2009. aasta suvel, et kas on mõtet hoida administraatorina isikuid, kes pole juba aastaid ühtegi muudatust teinud. Aega aina möödub, teemat mälutakse siit ja sealt, kuid hoolimata suurest kisast ei ole villa kuskil. Ainult igasuguse aktiivsuse minetanud inimeste sekka lisandub järjepanu uut rahvast.

Administraator on kas aktiivne või ta ei ole administraator! Lisaks võiks nagu aru saada, et Vikipeediasse panustamiseks ei pea olema administraator. Seega, kui isegi keegi neist imekombel kunagi naasema peaks, saab ta endistviisi panustamist jätkata ja ning ta taas administraatoriks tõsta. Olukorras, kus mulle ei meeldi, kui parteid kõikvõimalikke inimesi enda hingekirjas hoiavad, kes mingilgi määral partei tegevustes ei osale, ei suuda ma normaalseks pidada situatsiooni, mis siin administraatorite osas toimub.

Topeltmoraalist[muuda | muuda lähteteksti]

Miskipärast on mõnedel kasutajatel väga levinunud arvamuste lahterdamine kaheks: nende arvamus ja vale arvamus. Veel huvitavam on aga seejuures asjaolu, et mõne arvates ei tohi mitte keegi neile ette kirjutada mida tegema peaks (isegi, kui see on igati põhjendatud soovitus millegi tegemise kohta Vikipeedias senisest oluliselt efektiivsemal või lugejasõbralikumal kujul). Samas on nad aga valmis nahast välja pugema, et teistele ette kirjutada, mida nemad tegema peavad või teha tohivad?! Eriti hästi paistis see välja igasugu MTÜ-sse puutuvate arutelude juures, aga ega ta pole haruldane ka mujal.

Asi muutub muidugi omamoodi naljaks, kui vaidlema satuvad kaks kasutajat, kes kumbki teist poolt kuulata ei soovi :)

Kohati on küll arutelud lihtsalt imelikud. Üks räägib aiast, teine aiaaugust ja kolmas tuleb ning solvub mingi asja peale, mis antud teemaga ainsasti otsast ei hakkunud ja millest keegi ei rääkinud. Vikipeedia ei ole sobilik keskkond arutelu pidamiseks ja/või vikipedistid ei ole sobilikud arutelu pidamiseks.

Eestikeelse Vikipeedia kriis[muuda | muuda lähteteksti]

Üks naljarubriik kah otsa. Ei tea, kas siin peaks Ansipit tsiteerima või mida? Igatahes on kuuldused kriisist tugevalt liialdatud.

Küll aga paistab selle taustal välja miski arvamus muistsest õnneajast, kuidas "varem" oli kõik parem. No vabandust, aga mina olen eestikeelses Vikipeedias pikemalt olnud, kui mõned neist arvajatest. Seega jääb vähemasti mulle küll segaseks, kas tegu on soovmõtlemisega või lihtsalt on kellegi mälu kehvake. Ei ole seda õnnist kuldset ajajärku meil kunagi olnud ja minevikust rääkides ei maksa need heietused midagi. Tuleks vaadata ikka konkreetset statistikat ja see neid muinasjutte ei toeta.

Samas vihastavad mõned kasutajad teisi enda väljaütlemistega hingepõhjani ning siis süüdistavad kolmandaid rahva minemapeletamises ning Vikipeedia kriisi viimisest. Suurepärane aines tragikomöödiaks?

Stiilist[muuda | muuda lähteteksti]

Kohati tundub, et peaks Vikipeedia kaastöölised kokku koondama ja orgunnima ühe koolituse teemal, kuidas kirjutada häid artikleid. Ühed on liiga põikpäised, et arvesse võtta teiste soovitusi ja kriitikat. Teised arvavad, et toimetamismallide lisamine on kõige olulisem tegevus ja topivad neid absoluutselt igale poole. Kolmandad peavad kaitsekõnet loendite olulisusest, mis on juba omaette tragöödia. Keegi läheb kopeerimisega uskumatult liiale. Või lihtsalt demonstratiivselt jäetakse midagi artiklisse lisamata (nagu kategooriad). Lasteaed.

Eriti häirivad mind viimasel ajal puudulikud sissejuhatused. Tihti koosnevad nad ehk vaid ühest lausest (nt "... oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane"). Aga selleks, et teada saada, miks see isik tegelikult oluline on, peab pika artikli läbi lugema. No kas on nii raske kohe olulisemad punktid sissejuhatuses välja tuua? Aga eks esineb teisigi naljakaid näiteid. Olgu see lihtlausetest koosnev hea artikkel või definitsioon stiilis "Eesti sport on nii Eesti territooriumil kui ka eestlaste tehtud sport", mis jääb ainukeseks sissejuhatavaks osaks. On ka palju hullemaid näiteid.

Siin on mul lausa tõsine tahtmine jaotada meie omakeelse viki ajalugu kaheks: ajaks enne Iifarit ja ajaks pärast. Oleks meil selliseid kasutajaid vaid rohkem.

Probleemsest sisust[muuda | muuda lähteteksti]

Üks oluline kvaliteediparameeter on selgelt probleemse sisu hulk.

Seni paistab, et seda probleemset sisu on artiklite arvuga võrreldes pidevalt üsna ühetaolises koguses. Ehk asi ei halvene, aga paranemise märgid puuduvad samuti. Vähemasti mulle endale tundub, et ainus efektiivne meetod selle probleemi kõrvaldamiseks oleks see, kui keegi palgale võtta. Siis oleks ometi võimalik selle probleemse massi hulka kiiremini vähendada, kui seda juurde lisandub. Vabatahtlikult ja suures mahus keegi seda seisvat kraami eriti näppida ei taha.

Loendid[muuda | muuda lähteteksti]

Võib-olla on põhjuseks lihtsalt see, et tegelen palju piltidega ja seal ei ole loenditega küll mitte midagi peale hakata, aga ei ole mina veel näinud, et need asjandused eriti olulised oleksid.

Reeglina jõuavad inimesed Vikipeediasse ja mingitesse konkreetsetesse artiklitesse Google kaudu. Tegelikult puudub reaalne vajadus selleks, et iga artiklini viiks mingi link, et see "leitavaks muuta". Ilus ta ju oleks, kui neid linke oleks, aga mitte hädavajalik. Ja ammugi ei aita kuidagi see, kui vastavad lingid lisatakse loenditesse. Meil on tõesti asjalikke ja vajalikke loendeid, kuid kohati on sinna lisaks samuti täiesti mõttetuid ja väga halvas seisus olevaid jubinaid, mida mõned küll ülipüüdlikult täiendavad. Ei ole asjal mingit mõtet, kui see sisaldab ainult meil niigi olemas olevaid artikleid ja sedagi puudulikult. Sellisel kujul on otsitava leidmiseks kategooriatest väga-väga palju rohkem abi.

Suurt sisulist vahet kategooriatel ja loenditel tegelikult polegi, sest mõlemal juhul on näha tähestikulist loetelu artiklitest. Kategooriate juures on aga nende vahel võrratult mugavam navigeerida ja selle süsteemi käigushoidmine on kaugelt lihtsam, kui korraliku ja kõikekatva loendite võrgustiku tekitamine ja täiendamine. Masinloetavuse kohalt on aga kategooriad sootuks asendamatud. Samuti on kohe artiklist näha, et mille alla on see lahterdatud.

Lisades eelnevale mõne isiku ultimatiivsed nõuded teistele, kuidas alati peab ikka uusi artikleid loenditesse kandma (rääkimata sellest, mida ma nad ise sundimise kohta räägivad), siis tõuseb sellega kaasnev virtsalõhn paraku üle pea. Huvitavaid näiteid jagub siin kuhjaga. Näiteks, kui ma korrastasin artiklit "Sõjanduse mõisteid" ja mulle karati kõri kallale, kui ma sealt sellist rämpsu välja viskasin, mis ka parima tahtmise juures ei klassifitseeruks sõjanduse mõisteteks. Ning juurimaks välja veel viimaseid tervemõistuslikkuse jäänused on tarvilikud vaatluse alla võtta juhud, kus needsamad loendiusku inimesed teevad ise dubleerivaid loendeid ("sündinud ..."), tekitavad haldamatuid ja kasutuid mammutloendeid, distantseerivad ennast igast loendist, mille keegi teine kokku panna mõistab, jne.

Loendist on ainult siis ja ainult siis kasu, kui ta toob juurde täiendavat infot. Näiteks tasuks minu arvates WLMiga seoses tekitatud kultuurimälestiste loetelud Vikipeedia nimeruumist artikliteks tõsta, sest need on ühed korralikud lisaväärtust sisaldavad loendid. Loendite pidev ühe nimetaja kaupa täiendamine on aga paras ajaraiskamine ning selle võiks samahästi lõpetada. Nõnda tekiva aja arvelt saaks loendeid tervikut arvesse võttes üle kontrollida ja kategooriaid kaasates suuremate tükkide kaupa täiendada.

Siin ei saa ma küll märkimata jätta, et kohati minnaks ka kategoriseerimisega liiale. Tehakse tuhandeid muudatusi mingite kategooriate muutmiseks. Milleks need, kui selle käigus ülejäänud artiklit samuti üle ei kontrollita. Lihtlabased massmuudatused tuleks jätta arvutiprogrammidele.

Promo[muuda | muuda lähteteksti]

MTÜ asutamisest[muuda | muuda lähteteksti]

See on vast üks tundlik teema. Alustades juba ainuüksi sellest, et mulle on pehmelt öeldes vastuvõetamatu, kuidas millegi sellise asutamine sai venida aasta aega ning lõpetades kaasnenud vaidlustega. Aga eks see isik ongi rahvavaenlane, kes soovib kuidagi olemasolevat olukorda muuta ja viki manu uusi inimesi tuua.

Seda, et vanaviisi ei saa, oleks võinud olla selge kõigile, kes vähegi statistikat vaatasid. Kuigi eestikeelse Vikipeedia areng oli olnud üsna stabiilne, siis tol hetkel (2009) näitas asi selget langustendentsi. Aeglaselt, kuid kindlalt vähenes uute artiklite arv ja uusi aktiivseid kaastöölisi lisandus järjest pikema vahega. Samas oli arutatud kunagiste administraatorite asjus, kas tolleks hetkeks ammu igasugu aktiivsuse minetanud isikuid üldse tasub administraatoritena arvel hoida. Ühelt poolt oli eestikeelsel Vikipeedial tohutu kasvupotentsiaal, sest arvutikasutajaid on meil ju Eestis palju, kuid teisalt oli see potentsiaal täiesti avamata. (Eestikeelse) Vikipeedia maine oli üldsuse jaoks madalam kui muru. Uusi inimesi ei lisandunud ja kui mõned aktiivsemad tegijad oleksid siis lahkuma juhtunud, oleks areng ikka väga seisma jäänud. Seega tundsin vähemalt mina küll väga teravat vajadust midagi ette võtta, sest vanaviisi jätkates paistis tulevik üpris tume.

Selle käigus kujunes mul välja konkreetne plaan MTÜ rollist, mille kolme põhipunkti saaks välja tuua, kui panustamisvõimaluste kasvatamine, koostööprojektide algatamine ja inimeste informeerimine. Ühtlasi tekkis konkreetne kava selle elluviimiseks (võib-olla siit ka minu mõningane vastuseis igasugu strateegiaaruteludele, sest ma juba teadsin, kuhu ma tahan kolme aasta pärast välja jõuda). Samas hakati sudima juba asja alustamise käigus ja ei lastud isegi mustandit läbi mõelda ja korralikult valmis kirjutada. Silmapilkselt oli ju tarvis kisa tõsta ning kasutaja alamlehele torkima tulla. Ei osanud ma kohe mitte nii kehva vastuvõtta oodata ja takkajärgi tarkusena võib öelda, et oleks pidanud hoopis teistmoodi alustama.

Lisaks muidugi kõikvõimalikke loogikareegleid eiranud vandenõuteooriad ning võimetus aru saada, et seda "Vikipeedia toetamist" võib oma põhikirjaliseks eesmärgiks võtta iga suvaline MTÜ, AS, OÜ vms. Samuti too skisofreeniline olukord, kus mõne arvates peab täitsa lahus hoidma Vikipeediasse panustamist ja MTÜ tegevuste kallal toimetamist. Ning veel too halenaljakas (või lihtsalt kurb?) arvamus, et MTÜ (kui vabatahtlikult koondunud inimeste ühendus) hakkab kedagi kontrollima ja käskima. Ikka umbes nii, et kui ise midagi teha ei taha, siis püüaks iga hinna eest takistada teistel millegi tegemist. Niigi on see viki koostamine ja toetamine üks õhinapõhine asi ning mis kahjustaks seda veel efektiivsemalt, kui läbimõtlemata kriitika, mille ainukeseks eesmärgiks on teist maha teha ja muutusi ära hoida.

Tollest arenguplaanist ei ole kah asja saanud. Võeti asi käest ära ja sumbuti kõrvaltegevustesse. Ei ole näha seda aktiivsust ja selget visiooni. Ning ega kommunikatsiooni osa samuti kiita pole. Asju küll töötab, aga saaks määratult paremini. Ahhh, ei viitsi mina kah aina vaielda. Las teised katsetavad.

Vikipeedia koolides[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mall:Koolitöö

Selle asemel, et kulutada ise tuhandeid tunde Vikipeedi arendamiseks, annab vähe asisema tulemuse olukord, kus suunata tuhanded inimesed mõneks tunniks Vikipeedia manu. Arvuta kuidas tahes, aga sedaviisi asjalood on.

Ega muud nagu polegi, kui tuleks laiendada kaastööliste baasi ja õpetada inimesi Vikipeediat kasutama. Siin on aga äraütlemata tarvik see, et uued tulijad sooja vastuvõtu osaliseks saavad ja ei pea mitte kriitkamerre uppuma. Kes meist endist ise esimesel katsel kõik nö õigesti tegid? Ikka satub eksimusi sisse. Seni tundub aga küll, et selle sõbraliku vastuvõtu poolega on meil kehvasti. Ei mõista ma ainult, kuidas sellisel juhul võib veel loota, et kaastööliste arv kasvaks.

Hetkel on tudengite varal koostatud juba vähemasti 1% kõigist artiklitest ja arvestades artiklite pikkust, siis ehk 3–5% kogu meie viki mahust. Kohati esineb küll kvaliteediprobleeme, kuid protsentuaalselt on seda siiski märgatavalt vähem, kui meie vikis keskmiselt ja asi näitab pidevaid paranemise märke. Varasemate katsetega esines tõesti probleeme, aga asi liigub aina paremuse poole.

Sama asja annaks edukalt rakendada üldhariduskoolides ning kaasata saab lisaks Vikipeediale ka teisi projekte (nt Vikitsitaadid). Samuti ei tasu unustada meie võrukeelset suguvenda (kel, muide ühtlasti nõndasamuti juba väga pikaajaline ülikooliprojekt käsil). Selles suunas liikumine eeldab aga väheviisi katsetamist, et üles leida meetodid, mil viisil seda nii Vikipeedia kui ka (üli)õpilaste jaoks kõige valutumalt ning efektiivsemalt teha.

Muuseumite kaasamine Vikipeedia arendamisse[muuda | muuda lähteteksti]

Tegelikult tuleks midagi ühiselt ette võtta koostöös muuseumitega. Senist on selgelt liiga vähe.

Näiteid, mida kirjutada[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid artiklitest, mida võiks inglise vikist tõlkida: Vaasa (laev) (1), "Medusala parv" (1), India majandus (1), Tulbimaania (1), Data Encryption Standard (1), Buckinghami Palee (1), Ensüümikineetika (1), California kondor (1), Aldoolreaktsioon (1), Küpsis (Internet) (1), Läänerinne (Esimene maailmasõda) (1), T-26 (1), Operatsioon Uranus (1), Operatsioon Cobra (1), Blenheimi lahing (1), Moskva lahing (1), Kitsune (1), Noa laev (1), Jupiteri atmosfäär (1), Veega (1), Vulkanism Iol (1), Asteroidivöö (1), Keiserlik Jaapani armee (1), Weird Al Yankovic (1), Pekingi ooper (1), Muumia (film 1999) (1), Jah, härra Minister (1), 0,999... (1), 1 − 2 + 3 − 4 + · · · (1), Superman (1), Kellsi raamat (1), Calvin ja Hobbes (1), Georg Cantor (1), Kirsten Dunst (1), Tourette sündroom (1), Hambaemail (1), Maia keeled (1), Leedu iseseisvusakt (1), Zion'i rahvuspark (1), Surmaoru rahvuspark (1), John (orkaan 2006) (1), John (orkaan 1994) (1), Delhi (1), Keskaja köök (1), Kosmosesüstik Challengeri katastroof (1), 35 mm film (1), India Tehnoloogiainstituut (1), Storm botnet (1), 7 World Trade Center (1), Esimese käigu eelis males (1), Rosetta@home (1), Sertraliin (1), Cygnus X-1 (1), Oksüdatiivne fosforiseerumine (1)

Näiteid artiklitest, mida võiks inglise viki artiklite eeskujul täiendada: Sanssouci loss (1), Caspar David Friedrich (1), Raney nikkel (1), Hapnik (1), Kofeiin (1), Vesinikkloriidhape (1), Metabolism (1), F-4 Phantom II (1), Küürvaal (1), T-34 (1), Panama kanal (1), Vanakreeka mütoloogia (1), 1896. aasta suveolümpiamängud (1), Johann Calvin (1), Augustus (1), Yao Ming (1), Anne (Suurbritannia) (1), Porr (1), John McCain (1), Orion (1), Søren Kierkegaard (1), William IV (1), Valge kääbus (1), Europa (1), Jackie Chan (1), Öpiku-Oorti pilv (1), Sheffield (1), Hale'i-Boppi komeet (1), Päikesevarjutus (1), 300 (film) (1), Rootsi keel (1), Michael Jordan (1), Titan (1), Reese Witherspoon (1), Hippokrates (1), William Butler Yeats (1), Türgi keel (1), Aspergeri sündroom (1), Rotaviirus (1), Helicobacter pylori (1), Tuberkuloos (1), Tromb (1), Orkaan (1), Casino Royale (film 2006) (1), San Francisco (1), Surtsey (1), Yellowstone'i rahvuspark (1), Oklahoma (1), Pakistan (1), Belgia (1), Peruu (1), Safran (1), Põlevkivi (1), Archimedes (1), Max Weber (1), Alfred Russel Wallace (1), Etaanhape (1), Merisiga (1), Kevadkogrits (1), Edgar Allan Poe (1), Manchester (1), R.E.M. (1)

Ja ega mul endalgi kaugemas tulevikus soovi proovida kätt mõne artikli tõlkimisel. Näiteks: NAD (NAD+) ja ühisomandi tragöödia (+) (veel: 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1; seega põhiliselt sinna geenitehnoloogia (ja keemia-bioloogia) valdkonna kanti. Ning küllap tekib siia peatselt ka mõni kaastööline, kes sama eriala omandab).

Praeguseks olen ma tõlkeid teinud ainult mõne väiksema artikli juures (mis on loodud näiteks esilehelt või mõnest artiklist punase lingi kaotamiseks) nagu näiteks: Aloysius Lilius ja Jean-Baptiste Le Prince.


Uuendasin väheke seda alates 2009. aastast hüljatuna seisvat lehekülge. Ivo (arutelu) 30. august 2013, kell 00:06 (EEST)