Küürvaal
| Küürvaal | ||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
  Suurus võrrelduna keskmise inimesega
| ||||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||||
| Megaptera novaeangliae Borowski, 1781 | ||||||||||||||||||
 Küürvaala leviala
|
Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.
Küürvaalad elavad maailmameres Arktikast Antarktikani. Neid on umbes kümme karja, mis omavahel ei segune.
Küürvaalad on suhteliselt jässakad ja suure peaga. Täiskasvanud isendite kehapikkus on 12–16, harva kuni 18 meetrit. Nende loivad on pikad, moodustades kuni veerandi kehapikkusest.
Toituvad peamiselt vähilaadsetest, peajalgseist, limustest ja väikestest kaladest.
Kuni 1960. aastateni olid küürvaalad ühed enimkütitud vaalad. 1966. aastal keelati küürvaalade püük ja sestsaadik on nende arvukus kasvanud.
Läänemeres on küürvaal harv eksikülaline, kuid 1851. aastal ajas torm Allu saare randa 9,7-meetrise surnud küürvaala. Vaal viidi Tallinna, kus seda raha eest näidati. Hiljem ostis Peterburi Teaduste Akadeemia vaala 850 rubla eest ära. Vaala skelett on seal siiani säilinud.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Läänemeres nähti üle aastate taas küürvaala, Eesti Päevaleht, 30. juuli 2008
