Karl Julius Senff

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Karl (ka Carl) Julius Senff (23. detsember (vkj. 11. detsember) 1804 Tartu - 1. mai (vkj. 19. aprill) 1832 Milano) oli baltisaksa graafik. Tema isa oli Tartu ülikooli joonistusõpetaja Karl August Senff.

Karl Julius Senff sündis ja kasvas Tartus, kus sai esimese kunstiõpetuse oma isa Karl August Senffi käe all. 1823–1827 õppis Tartu ülikoolis.[1] Juba üliõpilasena illustreeris mitmeid väljaandeid ja andis 1825. aastal välja ka perspektiiviõpetuse maastikumaali iseõppijatele "Perspective für Landschaftsmaler zum Selbststudium" (Dorpat, 1825). 1827 omandas kandidaadi kraadi, tema auhinnatöö "Systematische Darstellung der Hauptsätze der Geometrie im Raume" trükiti ülikooli kulul ja ilmus 1829.[1]

Tartu õpingute järel suundus Senff välismaale end täiendama, 1829 sai keiserliku, Venemaa Rahvahariduse ministeeriumi summadest reisistipendiumi kolmeks aastaks ja sõitis Jenasse, kus sai filosoofiadoktori kraadi, seejärel läks Prahasse ja Viini, kus õppis arhitektuuri. 1831 viibis Münchenis. Tegi 10 akvatintatehnikas illustratsiooni oma teosele "Praha Püha Vituse katedraal" (ilmus Berliinis 1831). Koos oma onu kunstnik Karl Adolf Senffiga reisis 1831 Itaaliasse, kus elas Roomas, külastas Napolit ja Pompeid. Tagasiteel haigestus närvipalavikku ja viidi teadvusetult Milanosse, kus suri. Temast pidi saama uus arhitektuuriprofessor Tartu ülikoolis[1].

Karl Julius Senffi gravüüre leidub Eestis Tartu Ülikooli raamatukogus ja kunstimuuseumis, samuti Eesti Kunstimuuseumis, kus säilitatakse ka hulka tema joonistusi.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Illustratsioonid raamatule Beschreibung des auf der Sternwarte der Kaiserlichen Universität zu Dorpat befindlichen grossen Refractors von Fraunhofer, herausgegeben von F. G. W. Struve, Director der Sternwarte (Dorpat, 1825)
  • Perspective für Landschaftsmaler zum Selbststudium, (Dorpat, 1825)
  • Illustratsioon raamatule F. G. W. Struve. Vorläufiger Bericht von der russischen Gradmessung, mit allerhöchster Genehmigung auf Veranstaltung der Kaiserlichen Universität zu Dorpat, während der Jahre 1821 bis 1827 in den Ostseeprovinzen des Reichs, (Dorpat, 1827)
  • Systematische Darstellung der Hauptsätze der Geometrie im Raume, (Dorpat, 1829)
  • Die Domkirche zu St. Veit in Prag, (Berliin, 1831, sisaldab 10 akvatintatehnikas joonist ja vaadet Praha Püha Vituse katedraalist)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Neumann, Wilhelm: Lexikon baltischer Künstler. Riga, 1908, lk 150