Juulirevolutsioon

Allikas: Vikipeedia
Eugène Delacroix' Juulirevolutsioonile pühendatud maal "Vabadus juhib inimesi" (La Liberté guidant le peuple)

Juulirevolutsioon ehk 1830. aasta Prantsuse revolutsioon (ka Teine Prantsuse revolutsioon; prantsuse keeles Trois Glorieuses "Kolm hiilgavat (päeva)") oli 27.-29. juulil 1830 Prantsusmaal toimunud ülestõus, millega kukutati Bourboni dünastiast kuningas Charles X ning troonile pääses tema nõbu, Orléansi hertsog Louis-Philippe (kuningana Louis-Philippe I).

Revolutsiooni ajendiks olid kuninga poolt 25. juulil 1830. aastal välja antud juuliordonnantsid, millega saadeti laiali Saadikutekoda, kitsendati valimisõigust (kodanlastest ärimeestel keelati kandideerida parlamenti, vähendati saadikute arvu jne) ning piirati ajakirjandusvabadust (kehtestati eeltsensuur).

27. juulil algas Pariisis ülestõus, mis lõppes 29. juulil võiduga. Võimule tuli ajutine valitsus eesotsas pankur Jacques Laffitte'i ja markiis Gilbert du Motier de La Fayette'iga. Charles X loobus 2. augustil troonist, Orléansi hertsog Louis-Philippe kuulutati 31. juulil asevalitsejaks ja 7. augustil kuningaks. Ta nõustus valitsema konstitutsioonilise monarhina.

9. augustil kehtestati uus, 1814. aasta omast liberaalsem põhiseadus. Algas juulimonarhia.

Juulirevolutsioon inspireeris Eugène Delacroix'd looma tuntud maali "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (teise nimega "Vabariik barrikaadidel").