Mine sisu juurde

Karl August Senff

Allikas: Vikipeedia
Karl August Senff
Sündinud 12. märts 1770
Kreypau, Preisimaa
Surnud 14. jaanuar 1838 (67-aastaselt)
Tartu
Rahvus sakslane
Haridus Leipzigis, Halles ja Dresdenis
Tegevusala graafik ja maalikunstnik
Kunstivool klassitsism

Karl (ka Carl) August Senff (12. märts 1770 Kreypau, Preisimaa14. jaanuar 1838 Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik.

Senff sündis Kreypaus Merseburgi lähedal kohaliku pastori Karl Friderich Senffi ja tema abikaasa Rosina Dorothea kaheteistkümnest lapsest kolmandana. 1774. aastal sai kunstniku isast Halle St Moritzi kiriku ülempastor ja 1808 Halle ülikooli audoktor. Pärast ladina kooli lõpetamist Halles alustas Karl August isa soovitatud meditsiiniõpingute asemel kunstiõpinguid Leipzigi Kunstiakadeemias.[1] Õppinud A. Fr. Oeseri juhitud akadeemias lühikest aega, jätkas 1795 Dresdenis Christian Leberecht Vogeli, hilisema Dresdeni Kunstiakadeemia professori eraõpilasena[2]. Kuigi Senffi lemmikõppeaineks oli maastiku joonistamine, asus ta Anton Graffi juures ka portreekunsti õppima. Senffi meelistehnikateks kujunesid pastell, graveerimine ja söövitamine (akvatinta).

1800. aastal abiellus Senff Dresdenis Juliane Albrechtiga. 1803. aastal kutsus õemees, Tartu tütarlastekooli juhataja, hilisem ülikooli matemaatikaprofessor ja Tartu tähetorni observaator Ernst Christoph Friedrich Knorre Senffi Tartusse taasavatud ülikooli joonistusõpetajaks. Kunstnik saabus Liivimaale 1803. aasta sügisel ja alustas tööd Raekoja platsil paiknevas nn vanas ülikoolihoones.[1]

Karl August Senffi haud Tartus Raadil

Tartu Ülikool palkas Senffi joonistamise ja vaselõike õpetajaks. Lisaks anatoomia- ja botaanikaõppuritele õppisid 1804. aastast tema käe all ka gümnaasiumide kunstiõpetajad. 1809. aastast hakkas ülikool oma eelarvest eraldama raha õppevahendite muretsemiseks ja 1810. aastast oli kunstiosakonna nimetuseks "joonistuskool". Vene-Prantsuse sõja ajal 1813 lähetati kunstnik Dessausse, kus ta tegi pastellmaali vene väejuhist A. P. Wittgensteinist. 1818 sai ta erakorralise professori kutse joonistamise ja graveerimiskunsti alal. 1823. aastal võttis ta ette reisi Peterburi litograafiaid trükkima.[1] 1824. aastast on teada, et ta õpetas ka õlimaali[3].

Senff võttis osa esimese kunstinäituse korraldamisest 1835. aastal Tartus, kus olid välismaa meistrite kõrval väljas ka tema enda ning ka August Matthias Hageni ja Friedrich Ludwig von Maydelli tööd. Elu lõpupoole kogunesid igal neljapäeval professori majja tema lähemad sõbrad ja mõttekaaslased, kelle hulgas oli ka Faehlmann. 1837. aasta suvel sündis Senffi aias idee asutada Õpetatud Eesti Selts. Senff ise enam asutajateliikmete hulgas ei olnud, kuna suri järgmise aasta 2. jaanuaril. Postuumselt sai ta teenete eest Anna ordeni.[1]

Kuigi ülikooli joonistuskooli õpetus oli ennekõike suunatud loodusteaduste ja meditsiinitudengitele käelise tegevuse arendamiseks, mitte niivõrd kunstnike koolitamiseks, oli Senffi õpilaste hulgas ligi 30 Eesti kunstiajaloos hiljem tuntuks saanud kunstnikku ja kunstiõpetajat, teiste seas August Philipp Klara, August Matthias Hagen, August Georg Wilhelm Pezold, Friedrich Ludwig von Maydell ja Woldemar Friedrich Krüger[4]. Tartus viibimise ajal õppis Senffi juures joonistamist ka Vene luuletaja Vassili Žukovski.

Senffi poeg ja õpilane Karl Julius Senff (1804–1832) oli lootustandev arhitekt, kelle varajane surm Milanos õppereisi ajal mõjus isale rängalt. Senffi tütrest Karoline Schillingust (1801–1840) sai samuti kunstnik, peamiselt lillemaalija. Ka kunstniku noorem vend Karl Adolph Senff (1785–1865) oli lillemaalija.[1]

"Professor Lorenz Ferdinand Ewersi portree", õli lõuendil, 19. sajand

Pearõhk Senffi enda loomingus langeb graafikale. Ta viljeles vaselõiget, punktiirmaneeri, pliiatsimaneeri, akvatintat, oforti ja litograafiat. Ta on loonud ka pastelle, seepiajoonistusi, guašše, akvarelle ning arvatavasti ka õlimaale.

Senffi Tartu-perioodi loomingust enamiku moodustavad portreed. Juba 1805. aastal valmis kunstiajaloolase Johann Joachim Winckelmanni portree. 1807. aastast on teada Tartu ülikooli kuraatori ja tuntud saksa kirjaniku Friedrich Maximilian von Klingeri portreegravüür. 1813. aastal komandeeriti Senff Dessausse, eesmärgiga portreteerida feldmarssalit krahv Peter Wittgensteini. Tänapäeval Tartu Kunstimuuseumis säilitatava pastellmaali alusel valmis peagi vasegravüüris portree. Juba 1810 oli ta joonistanud kindralsuperintendenti J. G. Sonntagi ning Liivi-, Kura- ja Eestimaa kindralkuberneri markii Filippo Pauluccit. 1816 joonistas ta feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly portree, mille alusel valminud portreegravüüri kasutas inglise maalikunstnik George Dawe Barclay de Tolly täisfiguurilise portree maalimiseks Talvepalee Sõjagalerii jaoks. See portree oli omakorda eeskujuks V. I. Demut-Malinovskile Barclay de Tolly monumendi loomisel Tartusse. Senffi katsetustest litograafiaga on teada arstiteaduse professori Johann Friedrich Erdmanni portree, mis trükiti Peterburis[5].

Maastikuvaadetest on tuntuim tema 1803. aastal valminud vasegravüür Tartu vaatega ning teada on mõned tuši- ja seepiajoonistused, mis kujutavad Tartu ümbrust. Tema illustreeritud oli 1827. aastal välja antud Tartu ülikooli juubelialbum, mis sisaldab 19 tahvlit Tartu ülikooli hoonete vaateid. Lisaks andis ta välja seitse joonistuseeskujude vihikut[5] ning kreiskoolidele suunatud geomeetrilise joonestamise õpiku.

Tema elumaja Tartus asus Tiigi tänava alguses, selle juurde rajatud treppe hakati kutsuma Senffi treppideks.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Anne Lõugas, Vasegravöör Karl August Senff 200 aastat akadeemilist kunstiharidust - Näitus Kr. Raua majamuuseumis, 2003
  2. http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff.htm Karl August Senff 1770-1838
  3. viide?
  4. Karl August Senff TÜ kunstimuuseumis, 05.04.2010, Sirp
  5. 5,0 5,1 Voldemar Vaga, Karl August Senff 1770-1838, Kunst 3, 1969

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]