Kalli Ristija Johannese kirik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalli õigeusu kiriku varemed (pildistatud 4. augustil 2017)

Kalli Ristija Johannese kirik oli õigeusu kirik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kalli külas. Tänapäeval on kirik varemeis.

Koguduse ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnumaal siirdus aastatel 18451848 õigeusku 25–30% eestlastest. Mihkli kihelkonnas ei olnud usuvahetusliikumine kuigi aktiivne. Kalli õigeusu kogudus avati 1848. aastal. Kogudusel oli annetajaliikmeid 1865. aastal 1161, 1935. aastal 915. Kalli Ristija Johannese kogudus suleti koguduse juhatuse palvel 1986. aastal liikmete vähese arvu tõttu. Kalli õigeusu kogudust ei ole taastatud tänaseni.

Kalli Ristija Johannese kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1864. aastani oli Pärnumaal vaid üks keskse tähtsusega õigeusu kirik. See oli 1768. aastal valminud Pärnu Jumalaema uinumise ehk Jekateriina õigeusu kirik. 18. sajandil ja 19. sajandi esimeses pooles paiknesid õigeusu kirikud juhuslikel, enamasti renditud pindadel.

Tänapäevaks peaaegu hävinud kirik ehitati Mihkli kihelkonna Kalli kroonumõisalt saadud maale. Kirik paiknes tähendusrikkas kohas, jäädes täpselt Haapsalu-Pärnu tee äärde. See oli tollal üks piirkonna olulisemaid ühendusteid. Kaheksa-tahulise kella- ja haritorniga seest ja väljast krohvitud kivikirik ehitati Kalli külla 1866. aastal Apollon Edelsoni tüüp-projekti järgi. Sarnase ülesehitusega krohvitud kivikirikud ristkülikukujulise põhiplaaniga, eenduva kellatorniga ning väikese telkkiivriga harjatorniga pikihoonel ehitati aastatel 18661868 veel Muhu- Hellamaale, Uduverre, Vändrasse, Torisse, Lelle ja Karksi- Nuia.

Pärast Kalli Ristija Johannese koguduse sulgemist 1986[viide?]. aastal hakkas kirikuhoone lagunema ja on tänapäeval varemeis. Kirikus oli kaks kultuurimälestisena[1] arvele võetud 19. sajandi II poole ikooni "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema" ja "Ristija Johannes". Need ikoonid asuvad praegu Pärnu Muuseumis.

Õigeusu koolid[muuda | muuda lähteteksti]

Usuvahetusliikumise algjärgus 25. aprillil 1845 andis Vene keiser välja määruse (ukaas), mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomist. Kalli Ristija Johannese koguduse kihelkonnakool avati 1850. aastal. Lisaks oli kogudusel kuus abikooli. Õigeusu koolid töötasid kuni sulgemiseni 1918. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

    • Eesti õigeusk X-XXI saj". Entsüklopeediline teatmik (vene keeles). Koostaja Vladimir Iljaševitš. Kirjastus Tarbeinfo OÜ. Tallinn, 2014; lk 458–459
    • David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud“ – Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247–249. Käsikiri. Eesti Rahvusarhiiv
    • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53". TÜ kirjastus. Tallinn, 2004, lk 58–64; 79–81; 99–100
    • "Ajalooline album Pärnu Issandamuutmise kiriku 25. aasta juubeli päevaks". EAÕK Pärnu praostkonna väljaanne. Pärnu, 1929; lk 10–12
    • Linda Lainvoo. "Usuvahetusest 19.sajandi keskel". Artikkel kogumikust "Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi- õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek. TÜ Kirjastus. Tartu, 2015; lk 26–37
    • Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kiriku, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2001. lk 672–675

Viited[muuda | muuda lähteteksti]