Kalju Tammaru

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kalju Tammaru (sündinud 21. detsembril 1956 Harku külanõukogus) on eesti raamatukogundustegelane. Aastast 1996 on ta Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja ja aastast 2003 ühtlasi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kooliteed alustas Kalju Tammaru 1964. aastal Ranna Algkoolis. 19681975 õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Lõpetas Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1979. aastal raamatukogunduse ja bibliograafia eriala cum laude. Hiljem on Tammaru end täiendanud raamatukogunduse valdkonnas Ameerika Ühendriikides ja Rootsis (1994).

Ametialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1979. aastal asus Kalju Tammaru tööle Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Eesti NSV Riiklikku Raamatukokku vanemraamatukoguhoidjana. Tema põhitegevuseks kujunes Eesti raamatukogude ajaloo uurimine. Läbinud 1979–1981 teenistuse Nõukogude Liidu armees, töötas nimetatud raamatukogus aastani 1984 vanemraamatukoguhoidja ja osakonnajuhataja asetäitjana.

19841989 oli Kalju Tammaru Eesti NSV Raamatupalati viimane ja noorim direktor. Ametikohast tulenevalt kuulus ta 19861990 NSV Liidu raamatupalatite direktorite nõukogusse.

Kui Raamatupalat 1989. aastal likvideeriti, sai Tammarust Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor. Tema juhtimisel valmistati lugejate teenindamiseks ette 1993. aastal avatud uus Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas aadressil Tõnismägi 2.

Aastal 1996 sai temast aasta varem Rahvusraamatukogust eraldunud Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja, kellena töötab tänaseni. Hoiuraamatukogu tegeleb harva kasutatavate teavikute säilitamise ja vahendamisega.

Ühtlasi on Kalju Tammaru haridus- ja teadusministeeriumi teadusraamatukogude direktorite nõukogu liige ja kuulub kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste töögruppi.

Organisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Tammaru on osalenud aktiivselt raamatukogunduslike organisatsioonide töös. Alates Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasloomisest 9. juunil 1988 on ta olnud sellega seotud 19881989 juhatuse liikmena ning 19901991 ja 19961998 juhatuse aseesimehena. Alates 2003. aastast on Kalju Tammaru Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees.

Rahvusvahelistest organisatsioonidest on ta osalenud EBLIDA ja IFLA projektides ning komiteedes: 19981999 oli ta Kesk- ja Ida-Euroopa riikides autoriõiguse rakendamist edendanud projekti CECUP juhtkomitee liige ning 20002001 elektrooniliste ajakirjade ja andmebaaside litsentseerimispoliitika aluseid tutvustava projekti CELIP juhtkomitee liige. Ühtlasi on Tammaru IFLA juures tegutseva autoriõiguse ja muude juriidiliste küsimuste komitee liige.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2005 – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia 2004
  • 2007 – Tartu Ülikooli Raamatukogu teenetemärk (aastatepikkuse abi eest kogude täiendamisel)
  • 2011 – Eesti Kaitseväe Teeneterist (riigikaitseliste teenete eest, anti kätte 21. juunil 2011) [1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Tammaru on tegelenud aastaid kodu-uurimisega, juhendanud selles valdkonnas ka õpilasi ja osalenud vabariiklike kodu-uurimise konkursside žüriides.

Tema isiklikus kalendrikogus on umbes 15 000 kalendrit, selle baasil on korraldatud näitusi Eesti Rahvusraamatukogus, Tallinna Linnamuuseumis ja Harjumaa Muuseumis.

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Tammaru on olnud aastaid Eesti ainsa raamatukogundusajakirja Raamatukogu kaastööline, koostanud arvukalt bibliograafiaid ja ülevaatematerjale. Allpool on loetletud neist mõned:

  • Uurimusi Eesti raamatukogunduse ajaloost 1 / koost. Kalju Tammaru. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1985.
  • Voldemar Miller: kirjandusnimestik / koost. Mare Kuuskmäe ja Kalju Tammaru. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1986.
  • Library management development project: 2nd report. Stockholm: Stockholms Universiteitsbibliothek, 1994.
  • Helene Johani: personaalnimestik. Valik elukäigu daatumeist / koost. Helene Johani ja Kalju Tammaru. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1998.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]