Kullo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tallinna Huvikeskus "Kullo"
Kullo Mustamäe.jpg
Tallinna Huvikeskus "Kullo" peahoone Mustamäe tee 59
Asutatud 1941
Eesmärk Huviharidus, noorsootöö
Asukoht Mustamäe tee 59 10621 Tallinn
Emaorganisatsioon Linnavalitsus
Veebileht koduleht

Tallinna Huvikeskus Kullo on huviharidust andev Tallinna linna munitsipaalkool. On ühtlasi suurim ja vanim huvikool Eestis.

Tallinna Huvikeskus Kullo eelkäija oli Tallinna Pioneeride Maja aastast 1941.

Kollektiivid ja huviringid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Huvikeskuses Kullo tegutsesid 2012/2013. õppeaastal järgmised huviringid:

Kunst[muuda | muuda lähteteksti]

  • Fotograafia
  • Joonistamine, trüki- ja arvutigraafika
  • Joonistamise- ja maalikursus noortele ja täiskasvanutele
  • Keraamika
  • Kunsti ja meisterdamise ring
  • Kunstiring
  • Kunstistuudio Lastegaleriis
  • Maalimine,joonistamine,klaasimaal
  • Moekunst
  • Muinasjutu-kunstituba
  • Skulptuuriring
  • šarži- ja portreering
  • Voolimise ja meisterdamise töötuba
  • Õmblemine

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

  • Akordioniõpe
  • Ansambel Piibar
  • Instrumentaalansambel Sõleke
  • Flöödiõpe
  • Kandleõpe
  • Kitarriõpe
  • Klaveriõpe
  • Kooristuudio Ellerhein:

tütarlastekoor Ellerhein, lastekoor Ellerhein, mudilaskoor Ellerhein, ettevalmistusring Mummud

ettevalmistuskoor, mudilaskoor, kandidaatkoor, kontsertkoor, kammerkoor

Tants[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Üldkultuur, loodus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ABC-stuudio
  • Giidiõpe
  • Kalastusring
  • Loodusring
  • Mõttemängud
  • Põhjanaabri soome keel ja kultuur
  • Teatriring

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Moodustamine ja sõja aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Pioneeride Maja avati 1. märtsil 1941 asukohaga Lai tänav 15. Ringid alustasid tööd 10. märtsil 1941. Majas tegutsesid: loodusteadustekabinet, mille raames töötasid botaanikaring, mineraloogiaring ja zooloogiaring; füüsika-matemaatika kabinet, kus töötasid matemaatikaring, geomeetriaring, huvitava füüsika ring ja keemiaring; lisaks muusikakabinet, malering ning kunstiring. Samuti tegutses kehakultuuri ja sõjalise ettevalmistuse ring. Tehnilistel põhjustel jäid avamata tehnikaringid. Ringides said käia linna parimad ja tublimad lapsed, sest maja mahutavus oli ainult 289 õpilast. Tallinna Pioneeride Maja töö katkestas sõda. 7. juulil 1941 ilmus ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi rahvakomissari Nigol Andreseni käskkiri, millega katkestati pioneeride maja töö ja pedagoogid paigutati muudele ametikohtadele, abipersonal vallandati.

1. juulil 1945. avati taas Tallinna Pioneeride Maja. Avamine oli aga sümboolne, sest tööd alustada ei suudetud, kuna puudus hoone ning personal. Ametisse määrati ainult direktor A. Miilits, kelle ülesandeks oli komplekteerida personal. Hoone küsimust lubati hakata arutama, kui personal on komplekteeritud. Kuna ei olnud hoonet ega pedagooge, kujunes olukord selliseks, et Tallinna kooliõpilased olid terve aasta ilma koolivälise tegevuseta. Ringe püüti avada koolide juures, kuid see ebaõnnestus.

Tegevus Tõnismäel[muuda | muuda lähteteksti]

1946. aasta jaanuaris vahetas asutus nime ja uueks nimeks sai Tallinna Pioneeride Palee. Augustis 1946 leiti Tallinna Pioneeride Paleele asukoht. Oktoobris 1946 koliti Pioneeride Maja Tõnismäele aadressile Veetorni tänav 4. Veetorni 4 krundil oli 3 hoonet – ühte majja loodi pioneeritöö osakond, teise kunstilise kasvatuse osakond – seal oli ka väike saal, kus toimusid üritused, kontserdid ja nukuetendused; kolmandas majas oli tehnika ja teaduse osakond. Krundil oli veel üks ühekorruseline puumaja, kuhu loodi noorte loodussõprade maja. Tööd alustas 21 ringi, kuigi kavatseti avada 30. Lapsi oli ringidesse registreeritud 435, kuigi planeeriti 700.

1947. aasta augustis muudeti jälle asutuse nime - uueks nimeks sai Vabariiklik Pioneeride Palee. 1949/1950. aastal suudeti õppetöös saavutada teatud edu. Töötas 71 inimest, neist 63 töötas pedagoogilisel tööl. Ringe oli 46, õpilasi ringides 962. Komplekteeritud oli raamatukogu, mis oli poliit-massilise osakonna koosseisus. Maja ümber rajati õppe- ja katseaed ning ehitati kasvuhoone. Seoses sellega alustasid tööd loodusringid. Rasketes oludes töötasid tehnikaringid, sest puudus materiaalne baas ja sageli ka juhendajad. 1951. aastal loodi lastekoor Ellerhein. 1953. aastal muudeti asutuse nimi tagasi Tallinna Pioneeride Majaks.

Tegevus Kanuti majas[muuda | muuda lähteteksti]

Aia tänav 12.

Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt Vanalinna sadamapoolsele servale aardessile Aia tänav 12 – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Noortemaja). Alates 1956. aastast sai asutuse nimeks uuesti Tallinna Pioneeride Palee. Aastatel 1960–1971 töötas vahelduva eduga umbes 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsivama kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil ca 3500–4000.

1971. aastal kolisid direktsioon, raamatupidamine ning lennu- ja laevamudelismi ring ruumipuuduse tõttu Endla 59. Teised ringid jäid endiselt Aia tänavale. 1970. aastate teiseks pooleks oli õpilaste arv kasvanud ca 4900 ja esmakordselt 1976. aastal ületas 5000 piiri. Palees tegutses 49 ringi ja 258 õpilasgruppi. Pedagoogide arv oli kasvanud 95-ni. 1977. aastal nimetati astus ümber Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleeks.

Tegevus Mustamäel[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Huvikeskus "Kullo" 2015. aastal

Põhiprobleemiks tegevuses oli jätkuvalt ruumipuudus. See oli ka takistuseks paljudele tegemistele - toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone Mustamäe tee 59. Esmakordselt oli võimalus asuda moodsasse hoonesse, mis oli spetsiaalselt huvitetevusteks projekteeritud. Uues majas alustati tööd 1978. aasta veebruaris.

Pärast Eesti taasisesesivumist õnnestus huvitegevus ümber korraldada uutele oludele vastavaks. Juba 1989. aastal sai senine pioneeride palee uue nime Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo. Alates 20. augustist 1993 kannab huvikool nime Tallinna Huvikeskus Kullo.

1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai Kullo Lastegalerii.

1990. aastatest tegutseb Lääne-Viru maakonnas endise Karepa pioneerilaagri alal Tallinna Huvikeskuse Kullo Karepa noortelaager.

Nimed läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1941–1945 Tallinna Pioneeride Maja (7. juuli 1941–1. juuli 1945 huvitegevust sõja tõttu ei toimunud. Tegevus jätkus tegelikult alles 1946. aasta lõpust)
  • 1946–1947 Tallinna Pioneeride Palee
  • 1947–1953 Vabariiklik Pioneeride Palee
  • 1953–1956 Tallinna Pioneeride Maja
  • 1956–1977 Tallinna Pioneeride Palee
  • 1977–1989 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee
  • 1989– 1993 Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo
  • 1993– Tallinna Huvikeskus Kullo

Laste huvitegevuse depolitiseerimisega 1989. aastal muudeti pioneerimaja nimetust ja sellest sai 1989. aasta kevadel Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo ning augustist 1993 Tallinna Huvikeskus Kullo.

Massitööst Tallinna koolinoortega[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Pioneeride Maja
Asutatud 1. märts 1941
Asukoht Lai tänav 15, Tallinn
Tallinna Pioneeride Palee
Tallinn, klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia tn 12, 1870.jpg
Asutatud 1941
Asukoht Veetorni tänav 4, Tallinn (1946–1956)
Aia tänav 12, Tallinn (1956–1978)
Mererajooni Pioneeride Maja
Asutatud 1978
Asukoht Aia tänav 12, Tallinn (1978–1990)
Oktoobri Rajooni Pioneeride Maja
Asutatud 1984
Asukoht E. Vilde tee 54, Tallinn (1984–1990)
Nõmme Pioneeride Maja
Asutatud 1952
Asukoht Nurme tänav 40, Tallinn
Kalinini Rajooni Pioneeride Maja
Asutatud 1983
Asukoht Paldiski maantee 10, Tallinn (1983–1984)
Lina tänav 8 (1984–)

Pioneerimajade institutsioon allus üleliidulisele pioneeriorganisatsioonile ja koondas katusasutusena samas majas ja mujal töötavaid erikoolitusega pedagooge (nn pioneerijuhte), kes vastutasid varajases teismeeas (10–14-aastaste) koolinoorte ideoloogilise (kommunistliku ja prosovetliku) suunitlemise eest.

Tallinna pioneerimaja haaras oma tegevusega parimal ajal (1970. aastate teisest poolest) viit tuhandet last, kes leidsid siin rakendust poolesajas huviringis ja paarisajas õpilasgrupis. Pedagoogide arv oli samal ajal ligemale sada.

Monopoolse seisundi ja riikliku toetuse märkimisväärse taandumisega langes kaasatud laste hulk 1990. aastate algul paar korda ja ametis olevate pedagoogide arv paarikümne võrra. Osalejate vanusepiirangud muutusid samal ajal lõdvemaks.