Kullo

Allikas: Vikipeedia

Tallinna Huvikeskus "Kullo"


Kullo Mustamäe.jpg
Tallinna Huvikeskus "Kullo" peahoone Mustamäe tee 59
Moodustatud 1941
Asukoht Mustamäe tee 59 10621 Tallinn
Veebileht koduleht
Tallinna Huvikeskus "Kullo" 2015. aastal

Tallinna Huvikeskus Kullo on huviharidust andev Tallinna linna munitsipaalkool.

Kollektiivid ja huviringid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Huvikeskuses Kullo tegutsesid 2012/2013. õppeaastal järgmised huviringid:

Kunst[muuda | muuda lähteteksti]

  • Fotograafia
  • Joonistamine, trüki- ja arvutigraafika
  • Joonistamise- ja maalikursus noortele ja täiskasvanutele
  • Keraamika
  • Kunsti ja meisterdamise ring
  • Kunstiring
  • Kunstistuudio Lastegaleriis
  • Maalimine,joonistamine,klaasimaal
  • Moekunst
  • Muinasjutu-kunstituba
  • Skulptuuriring
  • šarži- ja portreering
  • Voolimise ja meisterdamise töötuba
  • Õmblemine

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

  • Akordioniõpe
  • Ansambel Piibar
  • Instrumentaalansambel Sõleke
  • Flöödiõpe
  • Kandleõpe
  • Kitarriõpe
  • Klaveriõpe
  • Kooristuudio Ellerhein:

tütarlastekoor Ellerhein, lastekoor Ellerhein, mudilaskoor Ellerhein, ettevalmistusring Mummud

ettevalmistuskoor, mudilaskoor, kandidaatkoor, kontsertkoor, kammerkoor

Tants[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Üldkultuur, loodus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ABC-stuudio
  • Giidiõpe
  • Kalastusring
  • Loodusring
  • Mõttemängud
  • Põhjanaabri soome keel ja kultuur
  • Teatriring

Tallinna Pioneeride Maja

Moodustatud 1. märts 1941
Asukoht Lai tänav 15, Tallinn

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Pioneeride Palee


Tallinn, klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia tn 12, 1870.jpg
Moodustatud 1941
Asukoht Veetorni tänav 4, Tallinn (1946–1956)
Aia tänav 12, Tallinn (1956–1978)

Tallinna Huvikeskus Kullo on suurim ja vanim huvikool Eestis. Tallinna Huvikeskus Kullo eelkäija, Tallinna Pioneeride Maja, avati 1. märtsil 1941, ringid alustasid tööd 10. märtsil 1941. Majas tegutsesid: loodusteadustekabinet, mille raames töötasid botaanikaring, mineraloogiaring ja zooloogiaring, füüsika-matemaatika kabinet, kus töötasid matemaatikaring, geomeetriaring, huvitava füüsika ring ja keemiaring, lisaks muusikakabinet, malering ning kunstiring. Samuti tegutses kehakultuuri ja sõjalise ettevalmistuse ring. Tehnilistel põhjustel jäid avamata tehnikaringid. Ringides said käia linna parimad ja tublimad lapsed, sest maja mahutavus oli ainult 289 õpilast.

Tallinna Pioneeride Maja töö katkestas sõda. 7. juulil 1941 ilmus ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi rahvakomissari N. Andreseni käskkiri, millega katkestati pioneeride maja töö ja pedagoogid paigutati muudele ametikohtadele, abipersonal vallandati.

1. juulil 1945. avati taas Tallinna Pioneeride Maja. Avamine oli aga sümboolne, sest tööd alustada ei suudetud, kuna puudus hoone ning personal. Ametisse määrati ainult direktor A. Miilits, kelle ülesandeks oli komplekteerida personal. Hoone küsimust lubati hakata arutama, kui personal on komplekteeritud. Kuna ei olnud hoonet ega pedagooge, siis olukord kujunes selliseks, et Tallinna kooliõpilased olid terve aasta ilma koolivälise tegevuseta. Ringe püüti avada koolide juures, kuid see ebaõnnestus.

1946. aasta jaanuaris vahetas asutus nime ja uueks nimeks sai Tallinna Pioneeride Palee. Augustis 1946 leidis Tallinna Pioneeride Palee uue asukoha aadressil Veetorni 4, kuhu koliti sisse oktoobris. Veetorni 4 krundil oli 3 hoonet – ühte majja loodi pioneeritöö osakond, teise kunstilise kasvatuse osakond – seal oli ka väike saal, kus toimusid üritused, kontserdid ja nukuetendused, kolmandas majas oli tehnika ja teaduse osakond. Krundil oli veel üks ühekorruseline puumaja, kuhu loodi noorte loodussõprade maja. Tööd alustas 21 ringi, kuigi kavatseti avada 30. Lapsi oli ringidesse registreeritud 435, planeeriti 700.

1947. aasta augustis muudeti jälle asutuse nime, mida ta kandis kuni 1953. aastani ning uueks nimeks oli Vabariiklik Pioneeride Palee. 1949/1950. aastal suudeti õppetöös saavutada teatud edu. Töötas 71 inimest, neist 63 töötas pedagoogilisel tööl, ringe oli 46, õpilasi ringides 962. Komplekteeritud oli raamatukogu, mis oli poliit-massilise osakonna koosseisus. Maja ümber rajati õppe- ja katseaed ja ehitati kasvuhoone, seoses sellega alustasid tööd loodusringid. Rasketes oludes töötasid tehnikaringid, sest puudus materiaalne baas ja sageli ka juhendajad. 1951. aastal loodi lastekoor “Ellerhein”. 1953. aastal muudeti asutuse nimi tagasi Tallinna Pioneeride Majaks ja seda nime kandis ta kuni 1956. aastani.

Alates 1956. aastast sai asutuse nimeks uuesti Tallinna Pioneeride Palee. Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt (Veetorni 4) Aia tänavale – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Noortemaja). Aastatel 1960–1971 töötas vahelduva eduga umbes 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsiva kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil ca 3500–4000. 1971. aastal kolisid direktsioon, raamatupidamine ning lennu- ja laevamudelismi ring ruumipuuduse tõttu Endla 59. Teised ringid jäid endiselt Aia tänavale. 1970. aastate teiseks pooleks oli õpilaste arv kasvanud ca 4900 ja esmakordselt 1976. aastal ületas 5000 piiri. Palees tegutses 49 ringi ja 258 õpilasgruppi. Pedagoogide arv oli kasvanud 95-ni. Põhiprobleemiks oli ruumipuudus, see oli ka takistuseks paljudele tegemistele- toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone Mustamäe teel. Uues majas hakati tööle 1978. aasta veebruaris. 1977. aastal nimetati astus ümber Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleeks. 1989. aastal sai uueks nimeks Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo.

Alates 20. augustist 1993 kannab huvikool nime Tallinna Huvikeskus Kullo. 1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai Kullo Lastegalerii.

Sügisest 1946 paiknes Pioneeride Maja Tallinna vanalinna serval nn Kanuti majas aadressil Veetorni tänav 4 (hilisem Aia tänav 12). Aastast 1978 asub peahoone Mustamäe tee 59.

Nimed läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1941–1945 Tallinna Pioneeride Maja (7. juuli 1941–1. juuli 1945 huvitegevust sõja tõttu ei toimunud. Tegevus jätkus tegelikult alles 1946. aasta lõpust)
  • 1946–1947 Tallinna Pioneeride Palee
  • 1947–1953 Vabariiklik Pioneeride Palee
  • 1953–1956 Tallinna Pioneeride Maja
  • 1956–1977 Tallinna Pioneeride Palee
  • 1977–1989 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee
  • 1989– 1993 Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo
  • 1993– Tallinna Huvikeskus Kullo

Laste huvitegevuse depolitiseerimisega 1989. aastal muudeti pioneerimaja nimetust ja sellest sai 1989. aasta kevadel Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo ning augustist 1993 Tallinna Huvikeskus Kullo.

Massitöö koolinoortega[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Mererajooni Pioneeride Maja

Moodustatud 1978
Asukoht Aia tänav 12, Tallinn (1978–1990)


Oktoobri Rajooni Pioneeride Maja

Moodustatud 1984
Asukoht E. Vilde tee 54, Tallinn (1984–1990)

Pioneerimajade institutsioon allus üleliidulisele pioneeriorganisatsioonile ja koondas katusasutusena samas majas ja mujal töötavaid erikoolitusega pedagooge (nn pioneerijuhte), kes vastutasid varajases teismeeas (10–14-aastaste) koolinoorte ideoloogilise (kommunistliku ja prosovetliku) suunitlemise eest.

Nõmme Pioneeride Maja

Moodustatud 1952
Asukoht Nurme tänav 40, Tallinn

Tallinna pioneerimaja haaras oma tegevusega parimal ajal (1970. aastate teisest poolest) viit tuhandet last, kes leidsid siin rakendust poolesajas huviringis ja paarisajas õpilasgrupis.

Kalinini Rajooni Pioneeride Maja

Moodustatud 1983
Asukoht Paldiski maantee 10, Tallinn (1983–1984)
Lina tänav 8 (1984–)

Pedagoogide arv oli samal ajal ligemale sada.

Monopoolse seisundi ja riikliku toetuse märkimisväärse taandumisega langes kaasatud laste hulk 1990. aastate algul paar korda ja siin ametis olevate pedagoogide arv paarikümne võrra. Osalejate vanusepiirangud muutusid samal ajal lõdvemaks.