Transpordilennuk
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2019) |
Transpordilennuk, ka kaubalennuk, on fikseeritud tiibadega õhusõiduk, mis on ehitatud või ümber kavandatud kauba veoks.
Nüüdisaegsed transpordilennukid kasutavad 2–6 turboreaktiiv- või turbopropellermootorit. Kaubalennukite lennukiirus on enamasti 400–880 km/h (110–245 m/s). Kaubalennukeid on võimalik eristada tavapärastest reisilennukitest laiema ja kõrgema kere järgi. Kaubalennukitele on omaseks kõrge tiibade positsioon, mis võimaldab lastiruumil istuda võimalikult maa lähedal, mis omakorda võimaldab kiired peale- ja mahalaadimised.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lennukeid on kasutatud alates 1911. aastast posti vedamiseks. Esimesed transpordilennukid ei olnud mõeldud peamiselt kaubaveoks. Alates 1920. aastatel alustasid lennukitootjad spetsiaalset kauba veo jaoks mõeldud lennukit kavandama.
Lennukeid on alates 1911. aastast kasutatud posti vedamiseks. Esimesed transpordilennukid ei olnud mõeldud spetsiaalselt lasti veoks. Alles 1920. aastatel hakkasid lennukitootjad spetsiaalselt lasti veoks mõeldud lennukeid kavandama.
1920. aastate alguses tekkis Suurbritannial vajadus vägede ja sõjaväevarustuse kiire transportimise järele, et suruda maha hõimude rünnakuid äsja okupeeritud Lähis-Ida aladel. Vicers Vernon, Vickers Vimy Commerciali edasiarendus, alustas Suurbritannia kuningliku õhuväe teenistuses esimese vägede transpordiks mõeldud lennukina 1921. aastal. 1923. aasta veebruaris võttis selle lennuki kasutusele kuningliku õhuväe Iraagi üksus, kes lennutas ligi 500 sikhide sõjaväeüksust Kingarbanist Kirkūki. See oli ajaloo esimene vägede strateegiline transportimine õhu teel.[1][2] Vickers Victoria lennukid mängisid olulist osa Kabuli operatsioonis, mis kestis 1928. aasta novembrist 1929. aasta veebruarini, mil nad evakueerisid kodusõja tõttu ohtu sattunud diplomaatilise personali koos perekondade ja Afganistani kuningliku perekonna liikmetega.[3]
Üheks oluliseks innovatsiooniks tuleviku kaubalennukite projekteerimisel võeti kasutusele 1939. aastal, kui Junkers Ju 90 prototüübile loodi esmakordselt tagumine laadimisluuk. See õhusõiduk, nagu enamik oma ajastust, kasutas sabarattaga juhitavat telikut, mis põhjustas lennukil maapeal olles tahapoole kallutamise. Nendele lennukitele lisati Trapoklappe'id, võimsad hüdraulilised tõstukid, mis tõstis õhusõiduki tagaosa kõrgemale ja muutsid laadimise kergemaks.[4]
Sõjajärgne Euroopa mängis ka olulist rolli kaasaegse õhutranspordi tööstuse arendamisel. Kiireim arenguperiood oli Berliini blokaadi ajal, kui lääneriigid korraldasid Lääne-Berliini varustamiseks massiivne transpordilennukite mobiliseerimise, mille käigus varustati Lääne-Berliini ööpäevaringselt toidu ja muu eluks vajalikuga. Blokaadi ajal töötati välja tänapäevalgi lennunduses kasutusel olevad kauba laadimise viisid.
Sõjaajajärgsetel aastatel võeti kasutusele mitmeid uusi kohandatud õhusõidukeid, mis sageli sisaldasid eksperimentaalseid funktsioone. Näiteks USA C-82 Packetil oli eemaldatav kaubaruum ja C-123 Provideril oli upswept saba, et võimaldada palju suuremat tagumist laadimisluuki. Turbopropelleri kasutuselevõtt oli üks tähtsamaid uuendusi, mis võimaldas transpordilennukitel pääseda väiksematesse ja keerukamatesse lennujaamadesse.
Tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Enamik transpordilennukid on lennukid, mis ei sobi enam reisijate kasutuseks, sageli seoses muutuvate ohutus- või müra nõuetega, või kui õhusõidukitüüpi peetakse reisijate lennuteenuste puhul konkurentsivõimetuks, kuid on olemas ka turg uutele transpordi lennukitele. Transpordilennukitel on tavaliselt tugevdanud kabiin, põrandad ja lai luuk lennuki ees või tagaotsas lisaks puudub reisijatesalong ja aknad.
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
Varajased lennuposti- ja transpordilennukid[muuda | muuda lähteteksti]
- Avro Lancastrian (transatlantiline post)
- Avro York (Berliini blokaad )
- Boeing C-7000
- Curtiss JN-4
- Douglas M-2
Tsiviil transpordilennukid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aero Spacelines Mini Guppy
- Aero Spacelines Pregnant Guppy
- Aero Spacelines Super Guppy
- Airbus A300
- Airbus Beluga A300B4-608ST
- Airbus Beluga XL A330-743L
- Airbus A310
- Airbus A320 family[a]
- Airbus A330
- Airbus A380F
- Antonov An-12
- Antonov An-26
- Antonov An-32
- Antonov An-124
- Antonov An-225 [b]
- Boeing 727[a]
- Boeing 737[a]
- Boeing 747-8 Freighter
- Boeing 747 Freighter
- Boeing 747 LCF Dreamlifter
- Boeing 757
- Boeing 767
- Boeing 777 Freighter
- Bombardier Dash 8-100[5]/-300[6][a]
- British Aerospace 146QT[a]
- British Aerospace ATPF[a]
- Douglas DC-3
- Douglas DC-8
- Douglas DC-9
- Ilyushin Il-76
- Ilyushin Il-96
- Lockheed L-100
- McDonnell Douglas DC-10
- McDonnell Douglas MD-11
- Tupolev Tu-204
Kerged õhusõidukid[muuda | muuda lähteteksti]
- CASA C-212 Aviocar
- Cessna Caravan
- Fairchild Swearingen Metroliner
- LET 410
- Shorts 330 – kasutusel Eesti kaitseväes
Eksperimentaalsed kaubalennukid[muuda | muuda lähteteksti]
Eksperimentaalsed kaubalennukid[muuda | muuda lähteteksti]
Võrdlused[muuda | muuda lähteteksti]
| Lennuk | Maht | Koormus | Kruiisi kiirus | Ulatus | Kasutus |
|---|---|---|---|---|---|
| Airbus A400M | 270 m³ | 37 000 kg (82 000 lb) | 780 km/h (420 kn) | 6390 km (3450 nmi) | Militaar |
| Airbus A300-600F | 391.4 m³ | 48 000 kg (106 000 lb) | – | 7400 km (4 000 nmi) | Tsiviil |
| Airbus A330-200F | 475 m³ | 70 000 kg (154 000 lb) | 871 km/h
(470 kn) |
7400 km (4000 nmi) | Tsiviil |
| Airbus Beluga | 1210 m³ | 47 000 kg (104 000 lb) | – | 4632 km (2500 nmi) | Tsiviil |
| Airbus Beluga XL | 2615 m³ | 53 000 kg (117 000 lb) | – | 4074 km (2200 nmi) | Tsiviil |
| Antonov An-124 | 1028 m³ | 150 000 kg (331 000 lb) | 800 km/h (430 kn) | 5400 km (2900 nmi) | Mõlemad |
| Antonov An-225 | 1300 m³ | 250 000 kg (551 000 lb) | 800 km/h (430 kn) | 15400 km (8316 nmi) | Tsiviil |
| Boeing C-17 | – | 77 519 kg (170 900 lb) | 830 km/h (450 kn) | 4482 km (2420 nmi) | Militaar |
| Boeing 737-700C | 107.6 m³ | 18 200 kg (40 000 lb) | 931 km/h (503 kn) | 5330 km (2880 nmi) | Tsiviil |
| Boeing 757-200F | 239 m³ | 39 780 kg (87 700 lb) | 955 km/h (516 kn) | 5834 km (3150 nmi) | Tsiviil |
| Boeing 747-8F | 854.5 m³ | 134 200 kg (295 900 lb) | 908 km/h (490 kn) | 8288 km (4475 nmi) | Tsiviil |
| Boeing 747 LCF | 1840 m³ | 83 325 kg (183 700 lb) | 878 km/h (474 kn) | 7800 km (4200 nmi) | Tsiviil |
| Boeing 767-300F | 438.2 m³ | 52 700 kg (116 200 lb) | 850 km/h (461 kn) | 6025 km (3225 nmi) | Tsiviil |
| Boeing 777F | 653 m³ | 103 000 kg (227 000 lb) | 896 km/h (484 kn) | 9070 km (4900 nmi) | Tsiviil |
| Bombardier Dash 8-100 | 39 m³ | 4700 kg (10 400 lb) | 491 km/h (265 kn) | 2039 km (1100 nmi) | Tsiviil |
| Lockheed C-5 | – | 122 470 kg (270 000 lb) | 919 km/h | 4440 km (2400 nmi) | Militaar |
| Lockheed C-130 | – | 20 400 kg (45 000 lb) | 540 km/h (292 kn) | 3800 km (2050 nmi) | Militaar |
| Douglas DC-10-30 | – | 77 000 kg (170 000 lb) | 908 km/h (490 kn) | 5790 km (3127 nmi) | Tsiviil |
| McDonnell Douglas MD-11 | 440 m³ | 91 670 kg (202 100 lb) | 945 km/h (520 kn) | 7320 km (3950 nmi) | Tsiviil |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Wragg, David. Airlift A History of Military Air Transport Shrewsbury Airlife Publishing 1986 ISBN|0-906393-61-2 p. 13
- ↑ Johnson, Brian & Cozens, H. I. Bombers The Weapon of Total War London Methuen 1984 ISBN|0-423-00630-4 p. 38
- ↑ Andrews and Morgan 1988, pp. 158–159.
- ↑ Kay, Anthony (2004). Junkers Aircraft and Engines 1913–1945. London: Putnam Aeronautical Books. ISBN 0-85177-985-9.
- ↑ tc.gc.ca
- ↑ tc.gc.ca
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Viitamistõrge: Olemas on <ref>-silt rühma "lower-alpha" jaoks, aga puudub vastav silt <references group="lower-alpha"/>.