Juku (arvuti)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata Juku; õppelaeva kohta vaata artiklit Juku (laev).

Juku E5101/E5104
Screenshot from Juku E5101 demo (logo).png
Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png
Juku E5104 koos välise flopiseadmega
Arendaja Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo
Tootja Baltijets (alates 1988), Estron (katsepartii 100 tk[1])
Tüüp personaalarvuti
Põlvkond 8-bitine
Väljalaske kuupäev 1988
Eluiga 1985-1997
Lõpetatud 1993[viide?]
Tarnitud 3000[2]
Meedia väline 2 x 5,25" flopiseade, lindiseade (helikassett)
Opsüsteem EKDOS
Toide 220 V 50 Hz, max 20 W
Protsessor KR580VM80A @ 2MHz
Salvestusmaht 192 kB muutmäluketas (lisaseade)
Mälu muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB)
Ekraan 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25[3])
Graafika mustvalge TV video-/antennisisendiga
Heli 1-bitine
Sisend klaviatuur (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), hiir
Ühenduvus jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart
Mõõdud 350x300x70mm
Kaal kuni 4,5 kg
Enimmüüdud mäng Indy looking for Jewels
Järeltulija Juss (prototüüp)

Juku oli Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud personaalarvuti, mis loodi kasutamiseks haridusasutustes.

Jukudes kasutati Nõukogude Liidus toodetud 8-bitist mikroprotsessorit KR580VM80A (kirillitsas КР580ВМ80А, kuni 1986. aastani nimega KP580ИK80А), mis oli mikroprotsessori Intel i8080A kloon. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline flopiseade,[viide?] välismäluna kasutati algselt lintseadmeid (nt kassettmagnetofone[4]). Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid, Nõukogude Liidus toodetud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel arvutihiir.

Jukust valmis aja jooksul kolm mudelit E5101, E5102 ja E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud õpetajaarvuti Juss, mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.[5]

Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud kooliarvuti pilootprojektiga aluse hilisemale Tiigrihüppe programmile.[6][7][8]

Juku eelkäijateks võib pidada Entelit ja Tartut, mis konkureeris Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks kooliarvutina Agat ja Korvet.[8]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati Boris Tamme initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.[9]

Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.[10][8] Algselt pidid Jukusid tootma hakkama RET ja Estron, 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine algas lõpuks 1989. aastal Narva tehases Baltijets (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).[11][9]

Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.[viide?] Masstootmine algas neli aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.[8]

Juku järeltulijaks plaanitud õpetajaarvuti Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid see kohandati kasutamiseks tööstuses.[12] EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.[8]

Tarkvara[muuda | muuda lähteteksti]

Juku operatsioonisüsteemiks oli CP/M-i kohandatud versioon EKDOS, mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).[11]

Programmidest olid Jukule kohandatud mõned CP/M-i programmid (nt DBase[13] II, MultiPlan ja WordStar), kuid kirjutati ka uusi[11] (nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС[14][15]). Standardkomplekti kuulusid ka arvutimängud Ussike ja Xonix, Jukule kirjutati ka viirusi.[16][17]

Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID.

Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".[18]

Kasutus koolides[muuda | muuda lähteteksti]

Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul:

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henrik Roonemaa (15. veebruar 2022). "Jukud". Hariduse tehnoloogiakompass.
  2. Mikk Salu (veebruar 2009). "Pool sajandit kohaliku IT arengu juures" (PDF). Arvutimaailm.
  3. Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (detsember 1989). "Last minute news!". Juku PC Utilities Disk #4.
  4. Juku Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  5. Hubert Veldermann (1. aprill 1986). "Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku". Vikerraadio.
  6. Valdur Talts (19. veebruar 2018). "Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest" (PDF). Verbis Aut Re.
  7. Kalle Muuli (6. september 2014). "Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe". Postimees.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Laur Kanger (2013). "Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992" (PDF). The University of Edinburgh.
  9. 9,0 9,1 Margus Hunt (6. mai 1986). "Kas Jukuga või..." Eesti Raadio.
  10. "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"
  11. 11,0 11,1 11,2 "Vene imed", lõim meililistis Taskutark (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  12. Kaur Hanson (24. aprill 1987). "Juku, see koolisõbralik arvuti". Noorte Hääl.[alaline kõdulink]
  13. "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis" Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  14. Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989
  15. Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987
  16. Dan Heering (2017). "Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks". Tallinna Tehnikaülikool.
  17. spirit (26. august 2020). "Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus". ELFA foorum.
  18. 18,0 18,1 Ivo Krustok (september 2019). "Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud". Digi.
  19. Sirje Pärismaa (28. november 2014). "Nõo reaalhariduse esimene poolsajand". Õpetajate Leht.
  20. "Arvutiklass" Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  21. Laine Aluoja "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani" (vaadatud 31. oktoobril 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / Eesti Õppekirjanduse Keskus; koostanud Tiina Jürisson. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk)
  • "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus Heiki Puzanov. Tallinn: Valgus, 1988 (168 lk)
  • Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989
  • "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989
  • "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" S.l.: s.n., 1990
  • Leo Võhandu jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juku Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel