Heivi Pullerits

Allikas: Vikipeedia

Heivi Pullerits (aastani 1963 Heivi Ilsjan; 25. august 1938 Tartu10. detsember 2013) oli eesti kultuuriloolane ja museoloog.[1]

Ta lõpetas 1956. aastal Tartu 2. Keskkooli, 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli vene keele ja kirjanduse osakonna, 1968 kaugõppeaspirantuuri Tartu Ülikoolis, filoloogiakandidaat (1975, TRÜ), väitekiri "Vene dramaturgia Eestis (kuni 1940)".

Ta oli 1961–1966 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur, 1966–1979 Tartu Linnamuuseumi filiaali (Oskar Lutsu Majamuuseumi) juhataja, 1979–2002 Tartu Linnamuuseumi direktor, 2002–2012 juhtivteadur.[1]

1989. aastal anti kahe ja poole sajandi vanune puust elamu Jaani 16 Tartu linnamuuseumi käsutusse. Heivi Pulleritsu eestvõttel avati seal 7. juulil 1993 linnamuuseumi filiaalina 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum. Direktori aktiivsel eestvedamisel rajas linnamuuseum oma uue ekspositsiooni muuseumi Narva mnt 23 hoones. Ekspositsiooni elavdamiseks ja tartlaste huvi tõstmiseks linna ajaloo vastu korraldas Heivi Pullerits muuseumis näitemänge.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Pulleritsu uurimisvaldkonnad olid kultuurilugu ja museoloogia. Temalt ilmus 15 teadustrükist.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Heivi Pullerits oli raudteeametniku tütar, Rein Pulleritsu abikaasa, Priit ja Teet Pulleritsu ema.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • О постановках пьесы М. Горького "На дне" на эстонской сцене (до 1940 года). // Уч. зап. ТГУ 217 (1968)
  • Eduard Vilde ja teater (koost, kaasautor). Tallinn, 1965
  • Liina Reiman (1891–1961). Tallinn, 1966
  • Oskar Luts ja teater. Tartu, 1969
  • A. Ostrovski ja Eesti (1940. aastani). // Keel ja Kirjandus (1973) 4
  • Idatuuled. // KK (1974) 6
  • Kui päikest sõelaga tehti (kaasautor). Tallinn, 1974
  • Oskar Luts lastekirjanikuna. Tartu, 1975
  • Oskar Luts ja "Noor-Eesti" kirjastus. // KK (1977) 1
  • Tartu "Uus Teater" 1892–1909. // Tartu Linnamuuseumi aastaraamat IV. Tartu, 1998
  • Eesti muuseumiseadusest. // Muuseum (1998) 4
  • Нужен ли тысячелетнему городу свой музей. // Исторические музеи в системе города. М, 1997
  • Millest jutustavad Narva mnt 23 hindamisaktid aastatest 1790, 1859, 1863. // Tartu Linnamuuseumi aastaraamat V. Tartu, 1999
  • Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu (koostaja, kaasautor ja kaastoimetaja). Tartu, 2005.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.