Karl Heinrich Georg von Bistram

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Heinrich Georg von Bistram
Karl Bistrom.jpg
Karl Heinrich Georg von Bistram. George Dawe' maal.
Sündinud 30. aprill 1770
Luiste mõis Eestimaa kubermang
Surnud 24. juuni 1838
Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit
Teenistused Venemaa keisririik
Auaste jalaväekindral
Sõjad/lahingud Vene-Rootsi sõda
Neljanda koalitsiooni sõda
1812. aasta isamaasõda
Vene-Türgi sõda
Novembriülestõusu mahasurumine
Autasud Pour le Mérite
Püha Georgi ordeni 4. klass (1807)
Püha Vladimiri ordeni 3. klass
Punase Kotka ordeni 2. klass
Püha Anna ordeni 2. klass
Püha Anna ordeni 1. klass
Püha Georgi ordeni 3.klass
Püha Anna ordeni 1. klass teemantidega
Püha Vladimiri ordeni 2. klass
Püha Aleksander Nevski orden
Püha Georgi ordeni 2. klass

Karl Heinrich Georg von Bistram (venepäraselt Карл Иванович Бистром; 30. aprill 1770 Luiste mõis Eestimaa kubermang24. juuni 1838 Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Heinrich Georg von Bistram sündis Eestimaa kubermangu Märjamaa, Luiste ja Päädeva mõisniku kindralmajor Hans Heinrich von Bistrami ja Charlotte Helene von Tiesenhauseni pojana.

Bistram vormistati väeteenistusse 8. juunil 1784 kapralina ihukaardiväe Izmailovo polku, 1787. aastal viidi ta üle Neeva musketäripolku, mille koosseisus võttis osa Vene-Rootsi sõjast 17881790. 1. jaanuarist 1790 ülendati kapteniks ja 1798. aastal määrati ta 1. jäägripolgu komandöriks.

1805. aastal määrati Bistram 20. jäägripolgu ülemaks ja ülendati sama aasta 10. juulil polkovnikuks. 1806–1807 võttis osa Neljanda koalitsiooni sõjast Prantsusmaa vastu. 1806. aastal sai ta Pultuski lahingus jalga haavata, millega seoses autasustati teda Pour le Mérite ordeniga. Järgmisel aastal sai ta Preusisch Eylau/Eylau lahingus käest haavata, millega seoses autasustati teda kuldmõõgaga. Pärast teenistusse naasmist võttis kohe osa Peterswalde, Altkirche ja Gutstadti lahingust. Gutstadti lahingus kattis Bistrami polk Vene vägede taganemist. Bistram sai põske ja lõuga haavata, millega seoses autasustati teda Püha Anna ordeni 1. klassi ja teemantidega.

1809. aastal määrati Bistram keisri ihukaitseväe jäägripolgu komandöriks. 1812. aasta isamaasõja ajal paistsid Bistrami juhitud väeüksused silma lahinguvaprusega. Võttis osa Borodino lahingust, millele järgnenud Krasnoi lahingus lõi Bistrami juhitud jäägridiviis Prantsuse väge ning sõjasaagiks saadi hulk vange, 9 suurtükki, 2 lippu ja Louis-Nicolas Davout' marssalikepp. Samal aastal ülendati ta kindralmajoriks.

18131814 võttis Bistram osa muuhulgas Lützeni, Bautzeni, Kulmi, Leipzigi ja Pariisi lahingust.

1821. aastal määrati ta kaardiväe 2. jalaväediviisi komandöriks. 1824. aastal ülendati ta kindralleitnandiks. 1825. aastal määrati kaardiväe jalaväekorpuse komandöriks ja sai samal aastal kindraladjutandiks.

Osales Vene-Türgi sõjas 18281829, kus juhatas Varna vallutamist.

1831. aasta Poola Novembriülestõusu mahasurumise ajal juhatas kaardiväekorpuse arjergardi. Paistis vaprusega silma Ostrołęka lahingus, mille eest teenis Püha Georgi ordeni 2. klassi. Pärast Varssavi vallutamist ülendati Bistram jalaväekindraliks.

1832. aastal kinkis Venemaa keiser Nikolai I von Bistramile Romanovka mõisa Jamburgi maakonnas Peterburi kubermangus.

Pärast Poolast naasmist elas Bistram vaheldumisi Bad Kissingenis ja oma Jamburgi maakonna mõisas. 1837. aastal määrati ta suurvürst Mihhail Pavlovitši juhitud üksiku kaardiväekorpuse asekomandöriks.

Bistram suri 1838. aastal ravil Kissingenis Baierimaal ja maeti oma Romanovka mõisa Jamburgi maakonnas. Tema mälestuseks kogutud vabatahtlike annetuste eest püstitati talle skulptor Peter Jakob Clodt von Jürgensburgi loodud pronksmälestusmärk tekstiga «Генерал-адъютанту К.И. Бистрому. Гвардейский корпус. В знак признательности. Бородино. Варна. Остроленко». Mälestusmärk asub tänapäeva Kingissepa linna ääres Romanovka pargis.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Teiste riikide autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Heinrich Georg von Bistram abiellus 1815. aastal Charlotta Konstantia von Tiesenhauseniga (1792–1823).

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Heinrich Georg von Bistram Hans Heinrich von Bistram Otto Wilhelm von Bistram Gustav Heinrich von Bistram
Wilhelmine Juliane von Budberg
Luise Elisabeth von Budberg Hans Jürgen von Budberg
Dorothea von Gordang
Charlotte Helene von Tiesenhausen Adam Johann von Tiesenhausen ...
...
Charlotte Dorothea von Wrangell ...
...

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]