Karl von Bistram
| Karl Heinrich Georg von Bistram | |
|---|---|
 Karl Heinrich Georg von Bistram. George Dawe' maal. | |
| Sünniaeg |
30. aprill 1770 Luiste mõis Eestimaa kubermang |
| Surmaaeg |
24. juuni 1838 Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit |
| Teenistus | Venemaa keisririik |
| Auaste | jalaväekindral |
| Sõjad/lahingud |
Vene-Rootsi sõda Neljanda koalitsiooni sõda 1812. aasta isamaasõda Vene-Türgi sõda Novembriülestõusu mahasurumine |
| Autasud |
Pour le Mérite Püha Georgi ordeni 4. klass (1807) Püha Vladimiri ordeni 3. klass Punase Kotka ordeni 2. klass Püha Anna ordeni 2. klass Püha Anna ordeni 1. klass Püha Georgi ordeni 3.klass Püha Anna ordeni 1. klass teemantidega Püha Vladimiri ordeni 2. klass Püha Aleksander Nevski orden Püha Georgi ordeni 2. klass |
Karl Heinrich Georg von Bistram (venepäraselt Карл Иванович Бистром; 30. aprill 1770 Luiste mõis Eestimaa kubermang – 24. juuni 1838 Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Karl Heinrich Georg von Bistram sündis Eestimaa kubermangu Märjamaa, Luiste ja Päädeva mõisniku kindralmajor Hans Heinrich von Bistrami ja Charlotte Helene von Tiesenhauseni pojana.
Bistram vormistati väeteenistusse 8. juunil 1784 kapralina ihukaardiväe Izmailovo polku, 1787. aastal viidi ta üle Neeva musketäripolku, mille koosseisus võttis osa Vene-Rootsi sõjast 1788–1790. 1. jaanuarist 1790 ülendati kapteniks ja 1798. aastal määrati ta 1. jäägripolgu komandöriks.
1805. aastal määrati Bistram 20. jäägripolgu ülemaks ja ülendati sama aasta 10. juulil polkovnikuks. 1806–1807 võttis osa Neljanda koalitsiooni sõjast Prantsusmaa vastu. 1806. aastal sai ta Pultuski lahingus jalga haavata, millega seoses autasustati teda Pour le Mérite ordeniga. Järgmisel aastal sai ta Preusisch Eylau/Eylau lahingus käest haavata, millega seoses autasustati teda kuldmõõgaga. Pärast teenistusse naasmist võttis kohe osa Peterswalde, Altkirche ja Gutstadti lahingust. Gutstadti lahingus kattis Bistrami polk Vene vägede taganemist. Bistram sai põske ja lõuga haavata, millega seoses autasustati teda Püha Anna ordeni 1. klassi ja teemantidega.
1809. aastal määrati Bistram keisri ihukaitseväe jäägripolgu komandöriks. 1812. aasta isamaasõja ajal paistsid Bistrami juhitud väeüksused silma lahinguvaprusega. Võttis osa Borodino lahingust, millele järgnenud Krasnoi lahingus lõi Bistrami juhitud jäägridiviis Prantsuse väge ning sõjasaagiks saadi hulk vange, 9 suurtükki, 2 lippu ja Louis-Nicolas Davout' marssalikepp. Samal aastal ülendati ta kindralmajoriks.
1813–1814 võttis Bistram osa muuhulgas Lützeni, Bautzeni, Kulmi, Leipzigi ja Pariisi lahingust.
1821. aastal määrati ta kaardiväe 2. jalaväediviisi komandöriks. 1824. aastal ülendati ta kindralleitnandiks. 1825. aastal määrati kaardiväe jalaväekorpuse komandöriks ja sai samal aastal kindraladjutandiks.
Osales Vene-Türgi sõjas 1828–1829, kus juhatas Varna vallutamist.
1831. aasta Poola Novembriülestõusu mahasurumise ajal juhatas kaardiväekorpuse arjergardi. Paistis vaprusega silma Ostrołęka lahingus, mille eest teenis Püha Georgi ordeni 2. klassi. Pärast Varssavi vallutamist ülendati Bistram jalaväekindraliks.
1832. aastal kinkis Venemaa keiser Nikolai I von Bistramile Romanovka mõisa Jamburgi maakonnas Peterburi kubermangus.
Pärast Poolast naasmist elas Bistram vaheldumisi Bad Kissingenis ja oma Jamburgi maakonna mõisas. 1837. aastal määrati ta suurvürst Mihhail Pavlovitši juhitud üksiku kaardiväekorpuse asekomandöriks.
Bistram suri 1838. aastal ravil Kissingenis Baierimaal ja maeti oma Romanovka mõisa Jamburgi maakonnas. Tema mälestuseks kogutud vabatahtlike annetuste eest püstitati talle skulptor Peter Jakob Clodt von Jürgensburgi loodud pronksmälestusmärk tekstiga «Генерал-адъютанту К.И. Бистрому. Гвардейский корпус. В знак признательности. Бородино. Варна. Остроленко». Mälestusmärk asub tänapäeva Kingissepa linna ääres Romanovka pargis.
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]
- Püha Georgi ordeni 4. klass (1807)
- Püha Vladimiri ordeni 3. klass (31. detsember 1807)
- Püha Anna ordeni 2. klass (20. mai 1808)
- Püha Anna ordeni 1. klass (1813)
- Püha Georgi ordeni 3. klass (3. juuni 1813)
- Püha Anna ordeni 1. klass teemantidega (13. november 1813)
- Püha Vladimiri ordeni 2. klass (12. oktoober 1821)
- Püha Aleksander Nevski orden (30. september 1828)
- Püha Georgi ordeni 2. klass (30. mai 1831)
Teiste riikide autasud[muuda | muuda lähteteksti]
- Preisimaa Pour le Mérite (1806)
- Preisimaa Punase Kotka ordeni 2. klass (1813)
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Karl Heinrich Georg von Bistram abiellus 1815. aastal Charlotta Konstantia von Tiesenhauseniga (1792–1823).