Piiri vald

Piiri vald
Elanikke: 1202
Eesti ja Narva-tagune

Piiri vald oli vald Viru maakonnas, Vaivara kihelkonnas Narva jõe idakaldal aastail 1939–1945. Vald moodustati senise Kose valla piires. Piiri vald koos Raja valla ja Narva vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Krivasoo külas.

Kose vald (vene keeles Козельскaя) eksisteeris alates 1920. aastast kuni 1939. aastani Narva jõest ida pool asunud maa-alal, mis pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu oli liidetud Tartu rahulepingu alusel Viru maakonnaga.

„19. Piiri vald — maa-alaga senise Kose valla piires.“

– Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Eesti NSV ja Viru maakond 1940. aastal

1939. aastal toimunud haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks, Kose vallast moodustati selle endistes piirides Piiri vald.

1922. aastal oli Kose vallas 113 eestlast ( 8,7%), 1.194 venelast (91,1%) ja muid rahvusi 3 (0,2%) - kokku 1.310 elanikku. 1934. aastal oli Kose vallas 1.310 eestlast 145 (11,3%), 1.135 venelast (88,2%) ja muid rahvusi 7 ( 0,5%) - kokku 1.287 elanikku. 1. aprillil 1939 oli vallas 1202 elanikku.

Piiri valla riigimõisad: Dundukovi mõis, Gromovo mõis, Marinskaja mõis, Urakonda mõis, Uue-Rantovka mõis, Vana-Rantovka mõis,

Piiri valda kuulusid külad: Kossari (vene k. Косари), Pustoi Konets, Skorjatina Gora, Ust-Žerdjanka, Suur-Žerdjanka, Romanovštšino, Nižõi, Krjuša Lukina-Gora, Krjuša, Kivikonda, Kljušna puustus, Vlasovo puustus, Dolgaja-Niva, Kasekonda, Uusna.

Vald kuulus Riigivolikogu 66. valimisringkonda, kust valiti Aleksander Ossipov, ja Vasknarva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

Kirjandus

• "Kogu vald võitleb karskuse eest, kuid viina juuakse ikkagi". Lääne Elu nr 119, 16. oktoober 1939. Lk 2