Paadla lade

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaali kraatri siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud Paadla lademe dolomiidi kihid.

Paadla lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Paadla lademe all lamab Rootsiküla lade ja temal lasub Kuressaare lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1925. Lademe stratotüübiks on Paadla puurauk, neostratotüübiks aga Kuressaare (Kingissepa) G1 puurauk.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Gorsti lade, ülemises otsas ka Ludfordi lade.

Lademe vanus on 419,4...422,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Engure kihistu, Kihnu kihistu, Paadla kihistu, milles on eristatud Sauvere ja Uduvere kihid, ning Ventspilsi kihistu. Samuti kuuluvad sellesse Himmiste kihid.

Lademe avamusalad on Saaremaa lõunaosas, Liivi lahe saartel ja Mandri-Eestis Varbla ja Tõstamaa piirkonnas.[1] Lademe kivimid esinevad veel Kihnu ja Ruhnu all, sealt ida suunas neid ei esine.[3]

Lade paljandub näiteks Kaali kraatrivallil, Roopa ja Katri pangal ning Kogulas.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.[4] Läti aladel on lade paksem, seal on tema paksus 30-70 meetrit. Seal moodustab lademe põhiosa mergel, kuigi see sisaldab ka lubjakivi. Ventspilsi kihistu sisaldab ka domeriiti.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 388.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  4. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
  5. VALSTS ĢEOLOĢIJAS DIENESTS LATVIJAS ĢEOLOĢISKĀKARTE MĒROGS 1:500 000