Vallamaja

Eesti vanim vallamaja – 1863 ehitatud Vana-Kuuste kohtumaja

Vallamaja on omavalitsuse juhtorganite jaoks ehitatud või kohandatud hoone.

Kujunemislugu

1802. ja 1804. aasta talurahvaseadustega loodi Eesti- ja Liivimaal (Saaremaal 1819) mõisast sõltuvad kogukonna- ehk vallakohtud, mis täitsid 1866. aastani ka teatud haldus- ja politseifunktsioone. Vallakohus käis koos mõisa eraldatud ruumides – tavaliselt kas valitseja- või teenijatemajas. Enne 1866. aasta vallareformi on teada ainult üks spetsiaalselt kohtumajaks ehitatud hoone, mis püstitati 1863 Vana-Kuuste mõisa majandusõue.

1866. aasta Balti kubermangude vallakogukonnaseadusega vabastati vallad mõisa järelevalve alt. Seadus kohustas vallakohtud üle viima mõisatest vallamaadele, mis pani aluse kohtumajade ehitamisele, kus hakkas koos käima ka valla täis- ja volikogu.

Lõuna-Eestile iseloomulik 1868 ehitatud vanabalti tüüpi Adavere vallamaja

Liivi- ja Eestimaa kubermangus toimus pärast 1866. aastat valla- ja kohtumajade ehitamine erinevalt. Jõukamas Lõuna-Eestis püstitati hulganisti piirkonnale iseloomulikke vanabalti ehk urbalitisch-tüüpi poolkelpkatusega palk- või telliskivihooneid, millest paljud on säilinud. Need olid enamasti nii suuremahulised, et ei vajanud hiljem erilisi juurdeehitusi ning nendes tegutsesid vallavalitsused Eesti Vabariigi lõpuni. Eestimaa kubermangus püstitatud vallamajad olid reeglina märksa tagasihoidlikumad. Majandusliku kitsikuse tõttu ehitati siin kuni 1890. aastateni enamus valla- ja kohtumaju kokku koolimajadega. Nendes, kogukonnamajadeks kutsutud hoonetes oli enamus ruume kooli ja koolmeistri käsutuses, vallavalitsuse ja -kohtu tarbeks ainult üks-kaks. Selliseid kogukonnamaju on säilinud ainult mõned.

1889 leidis aset Balti kubermangudes kohtu- ja talurahvaasutuste reform, mille käigus loodi valdade järelevalveks talurahvaasjade komissaride ametikohad. Need tsaarivalitsuse ametnikud viisid 1890. aastate algul läbi ulatusliku valdade liitmise – rohkem kui 1000 Eesti vallast jäi järele 365. Talurahvaasjade komissarid hakkasid ka nõudma, et uutel ühendvaldadel oleksid esinduslikud valla- ja kohtumajad, kus oleksid olemas uue kohtuseadusega ettenähtud ruumid. Lõviosa enne II maailmasõda ehitatud Eesti vallamajadest ongi püstitatud talurahvaasjade komissaride tegutsemise ajajärgul 1889–1918.

Tüpoloogia

Saaremaa tüüpprojekti järgi 1892–1893 ehitatud Kihelkonna vallamaja

Järvamaale iseloomulik 1893 ehitatud Ambla vallamaja

Eesti esinduslikemaid vallamaju – 1889–1890 ehitatud Tori vallamaja

Eestis eri piirkondade vallamajade arhitektuuris võib märgata teatud kohalikke iseärasusi. Ainulaadsed on Saaremaa 10 vallamaja, mille tüüpprojekti tellis sealne talurahvaasjade komissar J. Kossatzky Riiast kubermanguvalitsuse arhitektilt. Kesk-Eestis, eriti Järvamaal, võib leida pikki massiivseid krohvitud paekivihooneid, millele on iseloomulikud jõulised aknapiirded ja nurgaliseenid ning viilul olevad ümaraknad. Sarnasusi on ka osadel Virumaa ning Hiiumaa vallamajadel. Samuti saab eristada piirkondadele omast materjalikasutust nagu Tartumaal olevate tellistest vallamajade puhul. Suur osa vallamajadest olid küllalt tagasihoidlikud kroonuehitised, kuid mõned, nagu näiteks 1890 valminud Tori, püstitati tähelepanuväärsete eriplaanide järgi.

Ruumilahendus

Keila vallamaja kohtusaal

Pärast 1889. aasta reformi ehitatud vallamajades pidi olema teatud kindlad ruumid: kohtusaal, tunnistajate tuba, kohtumeeste nõupidamistuba, kaks arestikambrit (üks meestele, teine naistele), vallavalitsuse kantselei, vahimehe tuba ning vähemalt kahest toast ja köögist koosnev vallakirjutaja korter. Osades vallamajades oli veel eriruum valda külastavatele ülemustele ehk nn komissari tuba ning paljudes kivist tulekindel võlvialune laekaruum raha ja väärtpaberite hoidmiseks. Vallamaja kõige esinduslikum ruum oli kohtusaal, mis oli jagatud treitud pulkadest võreaiaga kaheks. Suuremas osas olid publikule mõeldud pingid, balustraadi taga võimu sümboli kohtukulliga kohtulaud, selle kohal valitseja portree ning taga kolme kohtumehe toolid. Kohtulaud asetses tihti kõrgemal poodiumil, mille tõttu kasutati kohtusaali enne seltsimajade ehitamist esinemispaigana. Kohtusaal oli tihti kaunistatud trafarettmaalingute, krohvist ehisrõngaste jms.

Vallamajad Eesti Vabariigis 1918–1940

1931–1932 ehitatud Vana-Põltsamaa vallamaja, arhitekt Nikolai Thamm (jun)

Eesti Vabariigi tekkega võeti 1918 vallakohtuilt tsiviil- ja kriminaalkohtu funktsioonid ning nad jäid tegutsema üksnes eestkoste- ja hooldusasju käsitlevate vaeslastekohtuina. 1920. aastate algul taasiseseisvus mitu talurahvaasjade komissaride poolt sundliidetud valda, mistõttu kohandati vallamajadeks varem muud funktsiooni täitnud ehitised: mõisahooned, kõrtsid, postijaamad ning elamud. 1930. aastatel võeti ette vallamajade ulatuslik moderniseerimine: kasvanud ametkond vajas eluruume ning muutusid ka omavalitsuste funktsioonid. Vallamajadesse oli vaja paigutada kabinetid vallavanemale ja perekonnaseisuametnikule, leida ruumid postiagentuurile ja telefoni kõnepunktile, ehitada tulekindlad arhiiviruumid. Selleks ehitati tavaliselt välja hoonete kasutuseta olnud katusealused ja lisati mansard- või täiskorrused. Päris uusi vallamaju ehitati kahe maailmasõja vahel suhteliselt vähe – kõigest paarkümmend. Erinevalt tsaariajast, mil hoonete plaanid tegid peamiselt ehitusmeistrid, kasutati nüüd professionaalsete inseneride või arhitektide tehtud projekte.

1938. aasta vallamajade arhitektuurivõistluse võidutöö alusel 1939–1940 ehitatud Puurmani vallamaja

1938 viidi Eestis läbi ulatuslik vallareform, mille käigus vähendati oluliselt nende arvu – 1. aprilli 1939 seisuga jäi alles 248 valda. Samal aastal korraldas Maaomavalitsuste liit riigi toetusel arhitektuurivõistluse eeskujulike vallamajade ehituskavandite saamiseks, kuna valdav osa vallamaju ei rahuldanud uue aja nõudmisi. Võistlusel anti välja viis auhinda ja kolm ostupreemiat. Auhinnatud projektide alusel jõuti ehitada üks vallamaja, milleks oli arhitektide Artur Jürvetsoni ja Johannes Pikkovi võidutöö järgi 1939–1940 ehitatud Puurmani (Kursi) vallamaja.

Vallamajad pärast II maailmasõda

2010 valminud Sõmeru vallamaja, arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Kristiina Arusoo, Margit Argus

Teises maailmasõjas hävis Eestis 36 vallamajaks ehitatud hoonet. Kuigi 1950. aasta haldusreformiga vallad kaotati, jätkasid enamasti vanades vallamajades tööd külanõukogud.

Pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991 on päris uusi spetsiaalselt vallamajaks mõeldud hooneid püstitatud väga vähe: mainida võib Kohila, Luunja ja Palamuse vallamaja ning märkimisväärseimana 2010 valminud Sõmeru vallamaja.

Kirjandus

• Hanno Talving (2015). Eesti vallamajade ajaloo teatmik. Tallinn: SA Eesti Vabaõhumuuseum. Lk 1-444.