Kotzebue

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aadlisuguvõsast; Alaska linna kohta vaata artiklit Kotzebue (Alaska).

Kotzebue suguvõsa aadlivapp
Kotzebue suguvõsa krahvivapp

Kotzebue (vene keeles Коцебу) on Altmarkist Kossebaust pärit literaadi- aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Saksamaal, Šveitsis, Taanis ja USA-s.

Kotzebued rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa immatrikuleeriti Eestimaal viiel korral. 13. veebruaril (vkj) 1839 võeti matriklisse ümbermaailmasõitja Otto von Kotzebue (1787−1846). 1848. aasta 19. jaanuaril (vkj) võeti sinna tema noorem vend kindralmajor Georg von Kotzebue (1810−1875), 24. novembril (vkj) kindraladjutant Paul Demetrius von Kotzebue (1801−1884). Kindralmajor August Julius von Kotzebue (1799−1876) immatrikuleeriti 23. veebruaril (vkj) 1863. Viimasena võeti matriklisse salanõunik Ernst Paul von Kotzebue (1838−1914) ja endine saadik Wilhelm von Kotzebue (1813−1887), kes mõlemad immatrikuleeriti 1881. aasta 15. jaanuaril (vkj).[1] Pärast rüütelkonna kui avalik-õigusliku korporatsiooni kaotamist võeti 1951. aastal Eestimaa rüütelkonda arhitekt Friedrich von Kotzebue (1901−1990). Tema isa Wilhelm Johannes Adolph von Kotzebue (1864−1952) immatrikuleeriti 17. jaanuaril 1906 Baieri kuningriigi matriklisse.[2] Lisaks sellele võeti suguvõsa Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

August von Kotzebue (1761–1819)
Krahv Paul Demetrius von Kotzebue (1801−1884)
Kernu mõis. Selle valdaja oli aastatel 1880−1908 diplomaat Ernst Paul von Kotzebue (1838−1914)

Kotzebue suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Ravila mõis

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 148.
  2. Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1987, lk 451.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 64-66, 337, 491.
  • Deutsches Geschlechterbuch. Genealogisches Handbuch Bürgerlichen Familien. Vierzehnter Band. Görlitz: Druck u. Verlag von C. A. Starke, 1908. Lk 78-79 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 147-154 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1987. Lk 450-451.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Gräfliche Häuser B. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1953. Lk 236-239.
  • Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Erster Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1907. Lk 425 [3].
  • Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Dreizehnter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1919. Lk 451 [4].
  • Oyenhausen, Julius Gf v. Die Familie Kotzebue. − Vierteljahrsschrift für Heraldik, Sphragistik und Genealogie. XIII. Jahrgang. Berlin: Carl Heymanns Verlag, 1885. Lk 38-70 ja 364 [5] [6].
  • Марченко, Т. В. Барочные коллизии судьбы: материалы Рюрика Павловича Коцебу в архиве дома русского зарубежья имени Александра Солженицына. – Ежегодник. Дома русского зарубежьяимени Александра Солженицына. 2016. Москва: Дом русского зарубежья имени Александра Солженицына, 2016. Lk 615-645 [7].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]