Järvamaa Keskraamatukogu
Järvamaa Keskraamatukogu on rahvaraamatukogu Paide linnas aadressil Lai tänav 33.
Järvamaa Keskraamatukogu on maakonna avaliku teabe keskus. Raamatukogu on täiend- ja elukestva õppe keskus[viide?] ning infokeskus[viide?], samas ka Järvamaa raamatukoguhoidjate täiendõppe keskus[viide?].
Raamatukogu struktuuri kuuluvad teenindusosakond, lasteosakond, komplekteerimis- ja töötlusosakond. Teenindussüsteem koosneb kojulaenutusest, muusika-, kunsti- ja spordikirjanduse saalist ja lasteosakonnast. Eraldi on täiskasvanute ja laste lugemissaal. Välja on ehitatud kohalik arvutivõrk, kus lugejate käsutuses on kuus arvutit.[viide?]
Tasuta põhiteenustena pakutakse kohallaenutust, kojulaenutust, teatmeteenindust, muusika kuulamist, lugejakoolitust, avaliku teabe otsingu võimalust Internetist, ID-kaardi kasutamise võimalust ja tasuta Wi-Fi-t. Tasulised teenused on paljundus, faksi saatmine, skaneerimine, printimine ja raamatukogudevaheline laenutus. Otseselt teenindavad lugejaid kuus raamatukoguhoidjat ja kolm bibliograafi. Neli raamatukoguhoidjat tegelevad kogu maakonna rahvaraamatukogude fondide komplekteerimise ja saabunud teavikute raamatukoguliku töötlemise ning raamatukoguhoidjate täiendõppega.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paide linna raamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatukogu avati 20. jaanuaril (ukj 1. veebruaril) 1859 ning 19. juunil 1867 kinnitati Weissensteini Linnaraamatukogu põhimäärus.
Raamatukogu võis kasutada iga Paide linna või selle ümbruse elanik, kusjuures Paide kodanik maksis raamatukogu kasutamise eest aastas 1 rubla, lugejad väljastpoolt linna 3 rubla. Raamatute laenutamine toimus kord nädalas kuni 3-nädalase tähtajaga. Raamatukogu jäi siiski oma saksameelse fondi ja linnavalitsuse saksameelse tegevuse tõttu linnaelanikele võõraks. 1881. aastal oli Paide ligi 2000 elaniku seas 63% eestlasi, kuid raamatukogus ei olnud ühtegi eestikeelset raamatut. Alles sajandi lõpuaastatel hakati hankima eestikeelset kirjandust.
Saksa Paide Raamatukogu Selts
[muuda | muuda lähteteksti]1908. aastal sai raamatukogu hooldajaks kohalikest sakslastest koosnev Paide Raamatukogu Selts. Eesti lugejaskond koondus peamiselt teiste Paidesse asutatud raamatukogude ümber, neist suurim oli 1899. aastal asutatud karskusseltsi Idu raamatukogu.
Linna avalik raamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]1925. aastal hakati tegema ettevalmistusi linna avaliku raamatukogu loomiseks ja 1927. aastal võeti vastu sellekohane otsus. Paide Raamatukogu Selts andis uuele raamatukogule üle seni seltsile kuulunud eesti- ja venekeelsed raamatud, mis said uue Paide Linna Raamatukogu põhituumikuks. Esimene raamat, mis kanti põhinimestikku, oli Eduard Vilde "Kogutud teosed" VII osa.
Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, üks tund päevas. Kutselist raamatukoguhoidjat ei olnud, tema ülesandeid täitis linnavalitsuse sekretär. Kuigi raamatute kasutamine oli tasuta, nõuti igalt laenutatud köitelt 2 krooni kautsjoniks. Avati ka ajutine lugemislaud paari-kolme ajalehega. Lisaks sellele olid Paide linnavalitsus ja sakslased saavutanud kokkuleppe, mille järgi anti kogu raamatukogu üle linnavalitsusele ja see liideti linna avaliku raamatukoguga.
1940. aastaks oli Paide Linna Raamatukogus 5880 köidet.
Maakondlik Keskraamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]1940. aastal reorganiseeriti Paide Linna Raamatukogu maakondlikuks keskraamatukoguks. Tööle asusid kutselised töötajad.
Seoses karskusseltsi Idu likvideerimisega anti sealne raamatukogu üle keskraamatukogule. Paides jätkus raamatukogu tööka sõja ajal, kuid tagasihoidlikumalt.
1944. aasta 1. detsembril sai raamatukogu endale ruumid endises kirikukoguduse pastoraadis Lai tänav 1. Koliti välja keldriruumidest, kuhu raamatukogu oli sõjakeerises sattunud.
1940. aastate lõppu jääb ka lugemistoa, laste- ja rändosakonna avamine. Raamatukogust sai Järvamaa raamatukogu metoodiline keskus. 1940.–1950. aastad oli aeg, mil hävitati palju väärtkirjandust. Nii kujunes ka Paide raamatukogust tavakirjanduse kogu. Mindi üle NSV Liidu raamatukogude tööstiilile.
Raamatukogus demonstreeriti kitsasfilmiaparaadiga populaarteaduslikke filme, kuulati raadiot, mängiti malet, kabet jms.
1950. aastal loodi iseseisev lasteraamatukogu. 1965. aastal kolis raamatukogu Posti tänavale endisse koolimajja.
1960. aastate lõppu iseloomustasid märksõnad "individuaalne töö lugejaga".
Paide Rajooni Keskraamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]1973. aastal mindi üle tsentraliseeritud töökorraldusele, s.t linna- ja aleviraamatukogudest said keskraamatukogu filiaalid. Külaraamatukogud, olles küll iseseisvad üksused, kuulusid komplekteerimise seisukohalt ka mainitud ühtsesse süsteemi. Loodi uus osakond – komplekteerimis- ja töötlusosakond.
Rajooniraamatukogust sai täiesti uue struktuuriga Paide Keskraamatukogu. 1990. aastal taastati Järvamaa Keskraamatukogu nimi. Tekkis uus raamatukoguväline teenindusvorm – raamatubuss, millega teenindati lugejaid aastatel 1975–1992.
Järvamaa Keskraamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Vabariigi taasloomine tõi töösse mitmeid uusi suundi. 1993. aastal läksid raamatukogud kohalike omavalitsuste alluvusse ja keskraamatukogu sai maakonnaraamatukogu funktsioonid.
1996. aastal hakati kasutama raamatukoguprogrammi Kirjasto 3000 ja 1999. aastast tegutseb raamatukogus avalik Interneti-punkt.
2001. aastal sai raamatukogu tänapäevased ruumid aadressil Lai tänav 33. Tööd alustas kunsti- ja muusikasaal, kus on võimalik muusikat kuulata.
2005. aastal võeti kasutusele raamatukoguprogramm RIKS. Kunsti-muusikasaalis alustati elektroonilist laenutamist RIKS-iga 2005. aastal, kogu raamatukogu sai sellega hõlmatud 1. detsembril 2006.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Järvamaa keskraamatukogu kroonika
- Järvamaa 2. (2009). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda). 526 lk. : ill., portr. ; 24 cm.
- Paide – Eestimaa süda [kogumik] / (Paide : Eestimaa süda), Paide, 1991.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]