Liigkasuvõtmine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Liigkasuvõtmine (vananenud termin: liiakasuvõtmine) on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel. Sõna algne tähendus oli raha laenamise eest üldse tasu nõudmine.

Liigkasuvõtmine on mitmetes riikides väärteona karistatav, Saksamaal on liigkasuvõtmine kriminaalkorras karistatav rahatrahvi või vabadusekaotusega.

Venemaa Keisririigis oli seaduse poolt ära keelatud laenu eest enam kui 1% kuus võtta. Kes enam võttis, langes liiakasu võtmise eest vastutuse alla.[1]

Liigkasuvõtmisest Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Nõukogude okupatsiooni kehtis Eestis 1932. aastal välja antud kokkuleppeprotsentide määra seadus, mis käsitles ka liigkasuvõtmise temaatikat[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Oskar Perli. (1912). Aritmetika õpperaamat keskkoolidele. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" kirjastus. Lk 245. 
  2. U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M). Lk 499