Inari saami keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Emakeelena kõneles aastal 2008 kokku 279 inimest Inari saami keelt.[1]
Inari saami keelt õpetatakse keelepesas, lasteaias ja algkoolis.
Inari saami keeles ilmub ajaleht Anarâš ja ajakiri Kierâš.
Põline leviala[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saami keelt on kõneldud ja kõneldakse praeguse Inari valla järgmistes külades (soomekeelsed nimed sulgudes):
- Njellim (Nellim)
- Avveel (Ivalo)
- Menišjävri (Menesjärvi)
- Riemâšjuuhâ (Repojoki)
- Mosshâš (Tirro)
- Aanaar markkân (Inari)
- Kaamâs (Kaamanen)
- Ákšujävri (Aksujärvi)
- Čovčjävri (Syysjärvi)
- Ijjävri (Iijärvi)
- Čevetjävri (Sevettijärvi)
- Päärtih (Partakko)[2]
Inari saami keel on koos soome keele, koltasaami keele ja põhjasaami keelega Inari valla ametlik keel.
Inari saami tähestik[muuda | muuda lähteteksti]
| А а | Á á | Ä ä | Â â | B b | C c | Č č | D d | |
| Đ đ | E e | F f | G g | H h | I i | J j | K k | |
| L l | M m | N n | Ŋ ŋ | O o | P p | R r | S s | |
| Š š | T t | U u | V v | Y y | Z z | Ž ž |
Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]
Asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saami keeles on kolm isikuliste asesõnade arvu: ainsus, kaksus ja mitmus. Need käänduvad järgmistes käänetes: nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv (sisseütlev), lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv (ilmaütlev), essiiv (olev) ja partitiiv (osastav) ning samuti nende käänete mitmuse vormides.
| nominatiiv | genitiiv | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsuse esimene isik | mina | mun | minu | muu |
| Ainsuse teine isik | sina | tun | sinu | tuu |
| Ainsuse kolmas isik | tema | sun | tema | suu |
| Kaksuse esimene isik | meie kaks | muoi | meie kahe | munnuu |
| Kaksuse teine isik | teie kaks | tuoi | meie kahe | tunnuu |
| Kaksuse kolmas isik | nemad kaks | suoi | nende kahe | sunnuu |
| Mitmuse esimene isik | meie | mij | meie | mii |
| Mitmuse teine isik | teie | tij | teie | tii |
| Mitmuse kolmas isik | nemad | sij | nende | sii |
Noomenid[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saami keele noomenid käänduvad üheksas käändes kahes arvus: ainsuses ja mitmuses. Käänded on nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv, lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv, essiiv (olev) ja partitiiv (osastav).
Verbid[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saami keele verbid pöörduvad kõigis üheksas isikus ja kõigis ajavormides. Aegu on neli: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saami on Ida-Saami murre ning erineb teistest saami keeltest väga palju, mistõttu ei saa kasutada teiste saami murrete materjale Inari saami keele õppimisel. Sõna ilves on Inari saami keeles iilvâs, põhja saami keeles albbas ja koltasaami keeles riiss.[3]
Saamide sõnavaras on väga palju sõnu loodusega seotud. Maailma, tehnoloogia ja keele moderniseerumisel on Inari saami keele sõnavarasse lisatud üle 10 000 uue sõna.[3]
Inari saami keeles on palju tüvemuutusi, mille hulka kuulub ka tegusõnade pööramine. Omane on vältevaheldus (tt : t), laadivahetus (h : u) ning nii välte- kui ka laadivahetus (kk : u). Muutuda võib ka tüve pikkus.[4]
Inari saami keeles esineb ümardatud eesvokaalid (ü ja ö vokaalid) [5]. Inari saami keele häälikuid saab hääldada kolme pikkusega. Nende pikkus sõltub lühikeste konsonantide, poolpikkade geminaatide ehk kaashäälikute klastrite ja pikkade geminaatide ehk konsonandikogumite eristamisest. Rõhuliste silpide vokaalid saavad olla nii pikad kui ka lühikesed. Rõhutud silbid on ainult lühikesed.[6]
Ohustatus[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandist pärinevad varaseimad märgid keele ohustatusest, kui algas rahvuslus. Eesmärgiks oli luua ühtne soomlaste identiteet, mistõttu saamid nende ideoloogiasse ei sobinud. 20. sajandi alguses alustati assimileerumispoliitikaga. Rändkoolid, kus saami lapsed said omakeelset haridust, asendati rahvakoolidega, kus õpetati soome keeles. Koolikohustus muutus üldiseks ning saami lapsed, kelle kodud jäid rahvakoolidest liiga kaugele, olid sunnitud internaatkoolis elama. Kuna paljud õpetajad olid pärit Lõuna-Soomest ning ei osanud ega soosinud saami keeli, mõjutasid nad saamide keeli ja identiteeti. Paljudes koolides keelati saami keelte kõnelemine.[4]
II maailmasõja ajal 1944. aastal evakueeriti Inari saamid Lõuna-Soome ja Rootsi Lapi sõja tagajärjel. Sakslased hävitasid riigist lahkudes paljud Lapimaa hooned. Inari vallas hävitati 85% hoonetest. Mitusada Inari saami ei naasnud oma kodupaika ning aladele läksid elama soomlased, mille järel hakkasid Inari saamid soomestuma. 1980ndatel rääkisid Inari piirkonnas ainult kaks perekonda Inari saami keelt kodukeelena.[4]
Taaselustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1980ndatel hakati taaselustama Inari saami keelt, kui 1986. aastal loodi saami aktivistide poolt Inari saami keeleühing Anarâškielâ Servi. Ühinguga tehti uus Inari saami keele ortograafia ning hakati publitseerima omakeelset ajalehte ja väljaandeid. 1997. aastal püstitati sama keeleühingu poolt Inari valda esimene Inari saami keelepesa. 2000. aastal loodi Inari küla algkooli esimene Inari saamikeele rühm.[4]
Inari saami kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saamide kirjandust hakati kirjutama 20. sajandi alguses, mistõttu on nende kirjandus väga noor. Pastor Wilhem Borg avaldas 1857. aastal "Inari saami aabits". 1902. aastal tõlkis Inari pastor Lauri Itkonen usuõpetuse käsiraamatu "Katekismus". 1917. aastal avaldas kirjanik August Valdemar Koskimiesi koos ajaloolase Toivo Immanuel Itkoneniga "Inari lapi rahvaluule". Teos koosneb 1886. aastal Koskimiesi kogutud Inari saami rahvajuttudest. 2004. aastal tõlgiti kirjanik Antoine de Saint-Exupéry kirjandusteos "Väike prints" Inari saami keelde.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Alueellisia kieliä tai vähemmistökieliä koskeva eurooppalainen peruskirja. Peruskirjan soveltaminen Suomessa. 4. valvontakierros A. Asiantuntijakomitean peruskirjaa koskeva raportti B. Euroopan neuvoston ministerikomitean suositus peruskirjan soveltamisesta Suomessa. Euroopa Nõukogu, Strasbourg, 14.3.2012. (Kasutatud 15.12.2016.)
- ↑ Kielâ. Anarâš. Inarinsaamelaiset. The Inari Sámis. Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi, 2006. (Kasutatud 29.12.2016.)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Morottaja, Matti (2006). "Anaras - The Inari Sámis". https://www.samimuseum.fi/anaras/index.html. Vaadatud 4. märts 2024.
{{netiviide}}: välislink kohas|väljaanne= - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Müller, Merit (2020). "Konditsionaalist ja selle perfekti varieerumisest inarisaami keeles". https://dspace.ut.ee/home. Vaadatud 4. märts 2024.
{{netiviide}}: välislink kohas|väljaanne= - ↑ "Saamid". https://fennougria.ee/. 2021. Vaadatud 4. märts 2024.
{{netiviide}}: välislink kohas|väljaanne= - ↑ Türk, Helen (2019). "Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami". University of Tartu Press: 23 – cit. via DSpace.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Erkki Itkonen: Inarilappisches Wörterbuch. Lexica societatis fenno-ugricae: 20. Suomalais-Ugrilainen Seura. Helsinki. ISBN 951-9019-94-4.
- Pekka Sammallahti, Matti Morottaja: Säämi-suoma sänikirje. Inarinsaamelais-suomalainen sanakirja. Girjegiisá. Ykkösoffset Oy, Vaasa 1993. ISBN 951-8939-27-6.
- Marja-Liisa Olthuis: Kielâoppâ. [Inari] : Sämitigge, 2000.
- Kari Østmo: Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst. Helsinki : Valtion painatuskeskus, 1988.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: Inari saami keel |
|
Vikisõnastiku kategooria: Inari saami |
 |
Inarisaamikeelne Vikipeedia |
