Arv (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia

Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget

  • ainsus ehk singular: Tüdruk joob teed.
  • mitmus ehk pluural: Tüdrukud joovad teed.

Pöördsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grammatiline (isiku- ja) arvukategooria realiseerub eesti keeles morfoloogilise pöördekategooriana, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget. Süntaktilisest seisukohast näitavad isiku- ja arvukategooria öeldise grammatilist seost nimetavas käändes alusega (täisalusega), s.o öeldise ja aluse ühildumist.

Pöördekategooria markeerimata liige on ainsuse 3. pööre, mida kasutatakse

Öeldise ühildumine alusega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui täisaluseks (eksplitsiitseks või juurdemõeldavaks) on

  • ma (mina), siis on öeldisverb ainsuse 1. pöördes. Nt Ma loen. Ma käisin jala. Mina teadsin seda. Mina olen parim ja ilusaim.
  • sa (sina) on öeldisverb ainsuse 2. pöördes. Nt Sa oled armas. Sa jäid hiljaks. Sina tahad mind unustada. Sina oled uskumatu.
  • me (meie) on öeldisverb mitmuse 1. pöördes. Nt Meie tegime nii, et kõik oleksid rahul. Me teadsime täpselt, mida tuleb teha.
  • te (teie) on öeldisverb mitmuse 2. pöördes. Nt Te jäite hiljaks. Teie oletegi see, keda otsiti. Te peate seda nägema, see on imeline.

Kõigil ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes.

Ainsuse 3. pöördes on öeldisverb:

  • üksikobjekti või koguhulka tähistava subjektiga lauses. Nt Karu otsib süüa. Ta läheb koju. Tema ongi kõiges süüdi.
  • üldisikulises ja isikuta lauses. Nt Tuleb koju minna. Valutab. Kes armastab, see kuulab.

Mitmuse 3. pöördes on öeldisverb:

  • distributiivset hulka täistavas lauses. Nt Eliisa ja Brita õpivad süntaksi seminariks. Lapsed jooksevad mööda tänavat.
  • harva ka umbisikulises lauses. Nt Räägivad, et kliima soojeneb.

Käändsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loendatavad ja loendamatud nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel (nt tool, poiss, raamat), loendamatutel nimisõnadel arvuvastandus puudub: noorus, ilu, kurjus, leetrid.

Ainsussõnad ja mitmussõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaegmuutelised nimisõnad ehk ainsussõnad (ehk singulare tantum-sõnad) ja mitmussõnad (ehk plurale tantum-sõnad) on arvuvastanduse suhtes eriolukorras. Taolised sõnad märgivad küll loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu: käärid, püksid. Arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade puhul kasutada hulgasõnu: kolmed käärid, paar pükse.

  • Eesti keeles on olulisimad ainsussõnade semantilised rühmad:
    • abstraktmõisted: julgus, pimedus, hirm, nälg, muusika jms
    • ained: vesi, piim, kuld, jahu jms
    • kogumõisted: intelligents, kraam, inimkond, mööbel jms
    • haigused: malaaria, vähk, külmetus, köha jms
    • ainumõisted: põhi, ida, minevik jms
  • Eesti keeles on olulisimad mitmussõnade semantilised rühmad:
    • kahest või enamast sarnasest osast koosnevaid objektid: käärid, prillid, andmed, püksid jms
    • rahvakogunemised, pidustused: jõulud, talgud, lihavõtted, kosjad jms
    • haigused, valud: leetrid, sügelised, rõuged, tuhud jms
    • ained, jäätmed: tangud, rapped, kliid, heitmed jms
    • inimeste ja olendite rühmad: mitmikud, kolmikud, vanemad, omaksed jms

Eesti keeles ei ole ainsus- ja mitmussõnade vormistik kuigi jägalt eristuv. Sageli võib ainsussõnal olla väikese tähendus-erinevusega mitmuslik paradigma. Stilistiliselt markeeritud kontekstis nt ilukirjanduses on põhimõtteliselt võimalik ükskõik millise ainsussõna või mitmussõna ainsuslik või mitmuslik vorm.

Erandid (morfoloogiliselt vaegmuutelised sõnad)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Leidub sõnu, mille ainsuse tüvi on täiesti teistsugune kui mitmuse tüvi:
    • mina ~ ma : meie ~ me
    • sina ~ sa : teie ~ te
    • tema ~ ta : nemad ~ nad
    • see : need
    • too : nood
  • Mõnedel sõnadel puudub mitmus täielikult: üksteise, teineteise, iga, igaüks, keegi, ükski, miski, kumbki.
  • Neljal asesõnal on mitmuse vormistik lünklik, s.t et teatud käänetes kasutatakse mitmuse tähenduses ainsuse vormi:
    • kes, mis - puudub mitmuse nimetav ja osastav
    • kõik
    • ise - puudub mitmuse nimetav.
  • Asesõnal mõlemad puudub ainsuse nimetava vorm, teistes käänetes on arvuvastandus võimalik.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 489
  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 35, 159, 160, 161
  • Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus