Eesvokaalid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse osades keeltes , seda iseloomustab keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole ilma, et tekiks takistus või konsonant. Eesti keeles on eesvokaalid /i, ü, e, ö, ä/.[1]

Keskeesvokaalid on põhilised eesvokaali tüübid; pole teada ühtegi keelt, mis vastandaks ees- ja keskeesvokaale ainult tagaolemise järgi.

Ümardatud eesvokaalid on üldiselt tsentraliseeritud ehk keskkõrged artikulatsioonilt. See on ka põhjus, miks need kirjutatakse ümardamata vokaalidest paremale poole IPA vokaalide joonisel.

Artikulatoorsed eesvokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesvokaalide artikulatsiooni puhul liigub keel oma puhkeasendist ette, erinevalt madalatest vokaalidest ja tagavokaalidest. Eesvokaalide on laiem kategooria kui IPA tabelis on näidatud, sinna kuuluvad [ɪ ʏ], [ɨ ʉ] ning marginaalselt ka švaa vokaalid. Eesvokaalide vokaalikõrgust määratakse lõua asendi järgi. Foneemiliselt taga ja madalal olevad vokaalid võivad olla foneemiliselt ees teatud konsonantide tõttu nagu palataalid ja mõnes keeles ka farüngaalid. Näiteks /a/ võib olla [æ] ees /j/ või /ħ/ kõrval.[2]

Eesvokaalide nimekiri[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalitrapets

Eesvokaalid, millel on IPA tabelil märgitud erisümbol:

Mõju eesolevale konsonandile[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiartikkel: Palatalisatsioon

Paljude keelte ajaloos, näiteks jaapani ja prantsuse, on eesvokaalid muutnud eesolevat velaarset või alveolaarset konsonanti ning teinud nende häälduskoha rohkem palataalseks või postalveolaarseks. Taoline muutus võib olla allofooniline või foneemiline.

Selline ajalooline palatalisatsioon peegeldub mitme Euroopa keele ortograafias, näiteks [c] ja [g] pea kõikides romaani keeltes, [k] ja [g] norra, rootsi, fääri ja islandi keeles ning [k], [y] ja [x] kreeka keeles.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tsur, Reuven (February 1992). The Poetic Mode of Speech Perception. Duke University Press. p. 20. ISBN 0-8223-1170-4.
  2. Scott Moisik, Ewa Czaykowska-Higgins, & John H. Esling (2012) "The Epilaryngeal Articulator: A New Conceptual Tool for Understanding Lingual-Laryngeal Contrasts"